Ametlik Goldeni resident Billie
April 23rd, 2010Billie Ameerikasse toodud, pidime üle vaatama kohalikud lemmikloomade pidamise nõuded. Siin Goldenis, mis kuulub nn Jeffersoni maakonda (Jefferson county), tuleb koer iga aasta ära registreerida. Selle aluseks on kehtiv marutaudi vakstiin. Registeerimissumma suurus oleneb sellest, kas koer on kastreeritud, fixed nagu nad seda siin ise kutsuvad, või ei. Kastreeritud koera eest tuleb maksta aastas 15 dollarit ja kastreerimata koera eest 30.
Registreerimisnõuet ei ole igas linnas. Goldenis ja üldiselt Denveri ümbruskonnas nõutakse aga, et koer oleks registreeritud. Muidu võib kohalik lemmikloomade politsei või mõni mu ametnik trahvi teha. Eriti kui juhtud minema koerteparki või kasutad matkaradu.
Colorado on väga hea koht koerte pidamiseks, kui mõned maod ja puumad välja jätta. Siin on suur hulk koerteparke ja lõputult matkaradu. Tundub, et ka Billie on siinse keskkonnaga väga rahul ja hakkab isegi selle loomade rohkusega ära harjuma (nt. meil elab hoovis põõsa all pesukaru).
Niisiis kui vaja registreerida siis vaja. Martynas läkski ühel päeval Billiet registreerima, raha näpus ja Billie pass kotis. Kahju et ma ise kaasa minna ei saanud. Registreerimislauas tekitas suurt elevust asjaolu et Euroopast on koer Ameerikasse toodud ja lõpuks tuli isegi sheriff ise kohale, et seda Euroopa Liidu koerte passi näha
. Igal juhul sai asi tehtud ja Billiest sai ametlik Goldeni asukas. Selle tõenduseks sai ta ka kena märgi: hõbedase tähe
. Umbes sellise nagu sheriffil endal, ainult et väiksema.
Märgi kinnitasime kaelarihma külge, siis saab kontrolliv ametnik kohe üle vaadata, kas koer on registreeritud või ei. Märgil on kirjas registreeriv asutus, maakond ja telefoni number. Nii saab kontrollida koera registreerimise kehtivust aga ka juhjul kui koer ära kaob, siis tema omanike andmeid. Üldiselt nad siin armastavad anda igasuguseid märke. Pidime Billie märtsi lõpus vakstineerima ja ka selle eest saime märgi. Seal on kirjas kliinik kus vaksineerimine on sooritatud ja alati saab siis kliinikuga kontaki võtta kontrollimaks vakstiini kehtivust. Nüüd käib Billie ringi nagu Alpi lehmake: kiliseb ja koliseb koguaeg
. Hea on see, et kui menüüd suvel matkama läheme siis ei pea talle eraldi karu kella ostma,
.
Mõnel koeral on mitu sellist märki. Iga uus märk saadakse uues kohas registreerimise eest, olgu selleks haigla ja vaktsiin, erilised lubadega koerte pargid või matkarajad. On isegi olemas märk koertele, kellel on luba lahtiselt teatud matkarajadel liikuda. Need on koerad kelle omanikud on andnud sõna, et tema koer tuleb kohe esimese hüüu peale omaniku juurde tagasi ja ei reageeri metsloomade peale. Üldiselt peavad koerad aga matkaradadel alati rihma otsas olema.
Kuigi registreerimis tasu on 30 dollarit aastas, sest Billie pole kastreeritud, siis selle eest on koer registris olemas. Kui ta peaks ära kaduma siis teatakse kellele ta kuulub ja kellega ühendust võtta. Raha kasutatakse koerteparkide korrashoiuks ja samuti pole puudust avalikes parkides prügikastidest või kotikestest, et oma koera järelt koristada. Koerte parkides on enamasti soojematel ilmadel ka vesi olemas, et mängivad koerad juua saaksid.

June 7th, 2010 at 5:47 pm
Nii tore sinu blogi lugeda! Ja nii armas, et te oma koera ei jätnud varjupaika, vaid leidsite võimaluse ta enda juurde toimetada. Billie on väga ilus koer, umbes nagu vanasti olid meil ida-euroopa lambakoerad (praegugi aretatakse neid Venemaal)!
Edu ja õnne seal kaugel Ameerikamaal!!!