Lumes on väga tore möllata, ainus häda on, et see lumi tükib kogu aeg varvaste vahele.

Käisime jaanuari keskpaigas arstil. Pidime minema veebruaris vaktsiini saama, aga kuna ussirohtu polnud ma enne andnud, lükkus kõik uude aastasse. Tegelikult tänapäeval suurt vahet pole, sest ei pea iga aasta tegema, vaid vahe võib ka pikem olla.

Igatahes küsis arst esimese asjana, kas käime näitustel. Ma ütlesin, et ei. Ta märkis, et koer on lihtsalt nii ilus ja heas vormis. Vot seda oli küll rõõm kuulda. Eks ma ikka jälgin ta toitumist ning püüan ülesöötmist vältida.

Käisime seekord Jannseni loomakliinikus. Võrreldes eelmisega on vaktsiin ca 10 eurot odavam. Ja sees on ka visiidi tasu.

Jessyl on ülemistele mokkadele tekkinud mingid roosad laigud. Arst vaatas ka, ent selget sotti ei saanud, millest need on tulnud. Hambad nagu ei hõõru. Mina ka ei oska öelda, kui kaua täpselt ja miks need on. Kindlasti paar kuud. Pean nüüd jälgima ning kui need muutuvad, siis tagasi minema. Mingi põletik see on, aga Jessyt ei tundu häirivat.

Lisaks oli seal arsti enda koer. Üsna vana oli teine, aga Jessy sattus tast meeletult vaimustusse. Talle üldse meeldivad teised koerad. Muudkui hüppas ja meelitas teist endaga mängima .

Jessy soovib lugejatele ikka head uut aastat!

Ilutulestik siiski ehmatas seekord teda. Haukus pidevalt kõikide paukude peale. Eelmistel aastatel ta seda küll ei teinud. Ei teagi, miks selline reaktsioon. Väike sõber oli vaikselt ja vaid värises. Pärast oli hea üksteise kaisus maha rahuneda.

Tundub, et koer sai vahepeal mingi korraliku mürgituse. Ega ma kindel ole, aga kahtlus on suur.

Nimelt hakkas ta eelmine pühapäev imelikult ilastama. Krae oli kõik ila täis ning seda valgus kogu aeg suust.  Lapsed ütlesid mingi hetk, et olid koerale seent sisse söötnud. Ma algul neid ei uskunud, sest koer ometi ju valib mida alla neelab ja mida mitte.

Pidin ise pühapäeval ära sõitma ning telefoni teel sain teada, et ilastamine jätkus ikka õhtuni kohe korralikult. Ööseks jäi koer välja. Vahepeal oksendas, ent sealt paistsid vaid krõbinad ja rohi.

Otsustasime, et ootame hommikuni ning siis kui asi ikka halb, läheb koeraga arstile. Hommikuks tundus aga kõik korras olevat ning koer tundis end juba hästi.

Praegu pole sellest kõigest enam jälgegi ning ta tunneb end väga hästi.

Ma ikkagi ei suuda uskuda, et ta nii rumal oli, et sõi mingit seent.

Jessy on selles mõttes väga vahva koer, et talle kohutavalt meeldivad kõik teised koerad. Ma pole veel ühtegi koera näinud, kelle sõber ta olla ei tahaks.

Meile saabus ükspäev külla 2-kuune kääbuspuudel Roosi. No ikka tõesti väike koerake.

Jessy läks kohe pööraseks. Tegi selliseid kiireid rõõmutiire õues, et katsusime kuidagi tema trajektoorist kõrvale jääda, sest muidu niitnuks ta meid kohe jalust maha. Väike koer oli täiesti segaduses ning püüdis kiunudes suurema koera lähedusse saada.

Õhtu lõpuks olid nad parimad sõbrad ning Roosi isegi initsiatiivikam. Kuulsime teda nii haukumas kui urisemas, kutsudes suurt ja väsinud koera endaga hullama.

Olin vahepeal nädal aega ära ning tagasi tulles nägin, et koer on kohe korralikult juurde võtnud. Võib olla oli ka enne, kuid peale eemalolekut näeb asju paremini või märkad rohkem.

Igatahes sai Jessy kohe dieedile pandud ning söögikoguseid vähendatud. Praeguse sooja ilmaga ei olegi väga vaja süüa, vaid hea oleks rohkem juua.

Eks selle ülekaalu eest hoiatati ka. Vaatan nüüd ka toidu üle ning plaanin osta kaalujälgimiseks ette nähtud toitu. Kuna tal need liigesed on nõrk koht, siis ülekaal ei tee kohe kindlasti mitte kasu vaid mõjub pigem halvasti.

Ahjaa, 12. juuli sai Jessy ju 3-aastaseks. Tähistasime väärikalt: Jessy sai uue mänguasja ning korraliku kondi kingituseks. Tundus, et ta oli mõlemaga väga rahul.

Need pildid räägivad rohkem kui sada sõna

Võin taas kinnitada, et koeraga kõik hästi. Paranenud on ta kenasti ning mingeid komplikatsioone pole tekkinud.

Jälgin nüüd veidi rohkem tema toidukoguseid, ent praegu pole ta juurde küll võtnud.

Kaval on see koer ikka küll. Laps sõi laua ääres moosisaia, koer vaatas vägagi kurva näoga teda. Laps tuli siis küsima, et kas ta peaks Jessyle ka midagi andma kuna tal paistab kõht nii tühi olevat. Väga osav!

Vaatasin eile õhtul Jessy haava ning kõik on täitsa kenasti paranenud. Ta ise tunneb ennast väga hästi ning hullab ja mürab hoogsalt.

Kuna kaks nädalat ja veidi peale on nüüd operatsioonist möödas, siis võib selle küll kordaläinuks lugeda.

Eile õhtul otsustasime, et laseme tal ilma kraeta olla. Õhtul oli päris pikalt ilma ning haava eriti ei lakkunud ega näkitsenud.

Oi kui rõõmus ta oli kui kraest vabanes. Eks see on teda ikka väga palju häirinud ja seganud. Ei saa ju kõrva tagant end kratsida ning saba näkitseda. Rääkimata mõnusast söömisest ja joomisest. Igatahes on mitmed servad nüüd veelgi rohkem ära kraabitud kui enne ning krohv maja välisseinal on kõva vatti saanud.

Hommikul vaatasin haava ning kõik oli korras. Tundub, et paraneb korralikult ning jätamegi krae ära. Lisaks kõigele muule suutis ta krae juba katki rebida ning seda tuli teipida vahepeal.

Kolmapäeval saab opist kaks nädalat.