Olin nädala ära ning nüüd tagasi jõudes tundub, et koer on kõvasti kaalus kaotanud. Ei tea, kas see oli kurvastusest ja stressist või lihtsalt on ta muutunud. Süüa sai ta ikka normikohaselt.

Igatahes on ta kõvasti toimetanud mu äraolekul. Õues võis taas leida puruks näritud mänguasju, pliiatseid ja asju, mille päritolu ma polnud võimeline välja selgitama. Parem vist ong ka.

Oleme aias muru taastanud, et imelikud pruunid laigud ära hävitada ja saada kõik ilusalt ühtlaseks. Seetõttu on suurem osa aiast piiratud ning ruumi tavapärasest vähem. Nüüd on siis üks osa murust taas täitsa kollane või lausa pruun. Peab mõtlema, mis aitaks koera pissi hävitava mõju vastu murule. Eks peab veidi guugeldama.

Sain täna väga meeldiva üllatuse osaliseks.
Üllatust vaata pildilt.

Ma ei saa aru, kas tal on mingi aine puudus, igav või vihane mu peale, et nii vähe kodus olen. Või siis kõik kokku? Eh, nüüd pean taas uued kummikud ostma.

Aga täna sai registreeritud oktoobris toimuvale näitusele. Vaatame, kuidas me toime tuleme seal. Igatahes on praegu tuhin sees ning tahaks ka kooli minna. Otsin siin vaikselt kohta, kus võiks käima hakata.

Kuna viimase aja kõige suurem probleem majapidamises on karvad, siis otsustasin õe soovitust kuulda võtta ning proovida tolmuimejat koera peal. Kui Jessy juba niigi kardab seda masinat, siis peale katset ei tule ta sellega vist enam kunagi ühte tuppa. Igatahes panin masina nõrgemal režiimil tööle ning üritasin ka koera sellega masseerida.

Kui see oleks tema vaba voli olnud, kadunuks ta hetkega tuhatnelja minema. Kuna ta istus parasjagu nurgas, siis üritasin ka karvu kätte saada. No ei oska öelda, palju sest kasu oli. Igatahes Jessy suured hirmunud silmad kaalusid kasu kindlasti üles.

Seega jätkan vanamoodi: kamm kätte ja kilekott kõrvale ning natukese aja pärast on see taas poolenisti täis.

Kaua see karvumine küll kestab???

Olen viimasel ajal hakanud mõtlema, et peaks äkki koeratoitu vahetama.  Kui Jessy sai võetud, otsustasin kohe, et annan talle kallimat toitu. Kindlasti on Pedigree ja Chappy head toidud, kuid kardan, et neis pole piisavalt vajalikke toitaineid. Eelmisele koerale sobisid need muidugi hästi. Krõbistas rõõmuga, kuigi ihkas rohkem inimeste toitu.

Jessy on ka samasugune. Paljaid krõbinaid pole ta mitte kunagi söönud, välja arvatud siis kui nälg võtab silmanägemist. Iga kord peab midagi peale panema, et ta selle ka ilusti ära sööks. Väga hästi lähevad igasugu kastmed, kodujuust, supid. Kui midagi pole, siis aitab alati hapukoor.

Alustasin Royal Canine toiduga kuldse retriiveri kutsikatele, kuid minu arust ei meeldinud see talle üldse. Nüüd olen andnud juba pikemat aega suure koera toitu ning see mekib oluliselt paremini. Nüüd aga tundub, et äkki oleks mõistlik mingi aja tagant ka firmasid vahetada. Peab vist siiski veterinaarilt uurima, kas see vajalik. Ja siis tuleb alles raske osa – leida uus ja hea toit.

Ma olen selles väites üsnagi veendunud. Mulle tundub, et kammin talt kottide (väikeste kilekottide siiski) kaupa karvu, kuid neid tuleb üha juurde ja juurde ning lõppu ei paista olevat. See on küll esimene kord, kus ta sel moel karvu poetab.

Elamises on kõik kohad tema karvu täis alates võipakist ja lõpetades iga viimase kui riideesemega. Kuna see karvaajamine on nüüd küll nädala kestnud, siis loodetavasti hakkab see peagi ka lõppema. Väga tüütu on nende karvarullide sees olla.

See on viinud mind mõtteni, et peaks tõesti ostma selle robottolmuimeja, mis kogu aeg ringi vuristaks. Sel moel saaks ehk liivast ja karvadest ka lahti.

Teisalt on koer taas ahistatud olekus. Kuna aias käivad muruparandustööd, siis enamus kohtadesse ta enam ei pääse. Ta annab küll endast parima, et kõik võimalikud takistused eemaldada – närib neid, hüppab üle jne. Õnneks väga suurt kahju pole ta pinnasele teha suutnud.