Täna käis Jessy siis teist korda suusatamas. Õigem oleks muidugi öelda, et jooksmas.

Suusatamine temaga pidavat olema lausa lust. Kui autost välja saab, siis esimene hetk on pöörane ning ei tea, kuhu suunas minema paneks. Siis aga rahuneb ning edaspidi on temaga väga lihtne.

Abikaasa sõnul jookseb ta väga ilusasti kõrval ning sõnakuulelikkusega probleeme ei ole.

Pühapäeval käis ta esimest 7 km jooksmas. Täna siis oli 11 km. Lõpus oli koer ikka päris ära väsinud ning löntsinud kaasa.

Igatahes on mul hea meel, et ta saab end taas liigutada, sest päeva ajal on ta toas ning liikumist ikka liiga vähe. Täna sai maiustuseks ühe kondi. See mekkis imehäält.

Peale jooksuaega ei taha nüüd koer enam õues olla. Muidugi on mugavam ja mõnusam toas pikutada, kuid õigem ja talle kasulikum oleks õues olla.

No ei ole ta nõus seal olema. Eile jäi õhtul paariks tunniks välja ja siis hakkas ukse taga niuksuma. Täitsa tobe olukord.

Kui on 5-6 külmakraadi, siis saan aru, et olgu parem toas, kuid nulli lähedal oleva temperatuuriga võiks ta enamuse ajast siiski õues viibida.

Üldse on Jessyl tekkinud mingi eriline soojavajadus. Niipea kui kaminat kütame, läheb ta selle ette pikutama. Muidu on ikka meie juures, kuid siis viskab kamina ette ja põõnab seal.