Näituse-eelne trimmimine
May 2nd, 2009
Minu trimmitud koer
Kuna 9. mai on tõsine plaan näitusel osaleda, siis nüüd tuli teha näituse-eelne trimmimine, et koer näeks välja nii nagu peab. Ehk siis käisime juuksuris 
või siis koera karvu lõikamas. Igatahes võttis see kõik aega 1,5 tundi ja veidi peale. Päris väsitav ja tüütu.
Jessy aga oli täiesti suurepärane. Lamas rahulikult kui jalakarvu lõigati. Ja ka seisis ilusti kui tagant pükse korrastati. Kõige suurem piin aga oli kaela korda tegemine. Eks neid pusasid oli seal parasjagu. Ja üsna tüütu kindlasti ka kui keegi kogu aeg kääridega nina all naksib.
Ma olin ka üsna surnud, sest kummardamine on minu seljale kõige suurem piin. Aga üle me selle elasime.
Seekordset trimmingut tegi siis Jessy ema Debbie omanik Pirgit. Temagi oli Jessyga täitsa rahul. Esimese korra kohta püsis ta ikka väga ilusasti paigal.
Kui tihti käia näitustel, siis pole vaja trimmingut kogu aeg teha, kuid enne 23. maid, kui me ka siis peaks näitusele minema, tuleks seda taas teha. Siis peaks olema asi lihtsam, kuna eelmine järk on ees. Pirgit arvas, et ma võiks seda ka ise teha. No eks näis, võib olla ma peale paari korda olen võimeline seda ka tegema.
All pildil on Jessy näituse seismise asendis. Parim see pole, kuid täitsa tubli oli ta see kord küll. Ahjaa, üritan nüüd käsklusi ja asju ilma nännita teha. Muidu harjubki, et kogu aeg saab midagi head. Pirgit ütles, et ma pean teda rohkem sundima. Võib olla tõesti. Ehk kasutab muidu ära, et lasen ta hetkeks vabaks ning siis endal seda raskem saada teda õigesse asendisse. Mina olen mõelnud seni, et kui ta korra vabanenult ringi kõnnib, siis lihtsam uuesti asja õigesti teha. Aga võib olla koer saab asjadest hoopis teisiti aru.
Seismas