Arhiiv märts, 2010

Kitsetall

Pühapäev, märts 28th, 2010

28.03 010Meie kits Manni on poeginud juba kolmel aastal ja igal korral on sündinud kolmikud. Seekord suutis ta meid üllatada hoopis ainult ühe tallega. Aga see tall on enam-vähem sama suur, kui eelnevatel aastatel kolmikud kokku. Terve ja tugev sikupoiss, täitsa ema moodi. Hea on ka see, et piima jääb tallest kõvasti üle ja nii saame sel aastal esmakordselt proovida kitse ternespiimast tehtud toite: olen pannud soolaga segatud piima ahju, samuti keetnud. Kolmikutest ei jäänud eelnevatel aasatel midagi üle ja nii algul ei lüp28.03 003snud kitse üldse. Kui talled said vanemaks ja piima jäi üle, siis saime piima ka endale.

Eile lõpetasime ka kurgitaimede pikeerimise. Päris mõnus on näpud mulda pista. See tekitab tunde, et kevad ongi varsti käes. Nüüd tuleb mõned nädalad taimi ettekasvatusmajas hoida, siis istutame need suurtesse kasvuhoonetesse.

28.03 012Lammaste poegimine käib ka täie hooga. Paistab, et see aasta on pigem poiste aasta, neid on ülekaalus. Koguni kolmel lambal on sündinud kaksikud poisid, kaksikud tüdrukud vaid ühel, seni poeginutest vanimal. Lisaks veel rohkelt segapaare ja üksikuid tallesid. Lähiajal peaksid mõned lambad veel poegima, kuid mõned võivad jääda üsna hiliseks, aprilli lõppu või maikuusse. Just need, kellel sügisel juba olid talled, kuid kes näivad taas tiined olevat.

Kevad käes

Kolmapäev, märts 24th, 2010

24.03 003Kevad on kalendri järgi küll kätte jõudnud, kuid lumehanged on ikka meeletult suured. Päevad on pikemad, räästad tilguvad ja päike käib kõrgema kaarega, kuid lumi võiks ka lõpuks ära kaduda.

Nädalavahetusel külvasime kurgitaimed ära. Meil on köetavad kilemajad ja seal töötades tuleb küll kevadetunne peale. Ettekasvatusmajas tegime nädalavahetusel tule katlasse ja eile lõpetasime turba pottidesse panemise. Homme alustame tõenäoliselt taimede pikeerimisega.

24.03 007Kevade hilinemise tõttu alustasime sel aastal kurgikasvatusega ka umbes nädal hiljem, kui tavaliselt. Kartuses, et kui on vaja taimed suurtesse kasvuhoonetesse istutada, siis ei ole ilm piisavalt soe, et taimi ühest majast teise vedada. Eelnevatel aastatel oleme mai alguses juba esimese saagi koristanud, ses aastal lükkub seegi nädala võrra edasi.

Kilemajas olles on tunne, nagu oleks lumeonnis, sest päike paistab küll ülevalt sisse, kuid hanged on peaaegu katuseni. Et üldse kilemajadesse sisse pääseda, pidi kõigepealt käigud lume sisse kaevama. Kui laps seal kõnnib, siis teda näha küll ei ole.

Lisaks kurgikasvatusega on praegu palju tegemist ka lammastega. Viimasel ajal on uusi tallesid lisandunud peaaegu iga päev. Eile poegis ka esimene neist lammastest, kellel möödunud sügisel tall oli. Tema tall sügisel elama ei jäänud, oli see tingitud külmast oktoobrikuu ilmast või oli ta lihtsalt nõrk, seda ei oska öelda. Nüüd sündis tal igatahes kaks suurt ja tugevat jäärapoissi ning nendega paistab kõik korras olevat. Sündinud talledest on sel aastal üldse ülekaalus jäärad, kuid ega igal aastal ei saagi olla 75% talledest uted, nagu juhtus eelmisel kevadel.

Lammaste õpetamine

Kolmapäev, märts 17th, 2010

03.03 125Mõtlesin kogu aeg, et põhiline poegimishooaeg meie lammastel on veebruaris, nagu on see eelnevatel aastatel. Nüüd hakkab märts juba lõpule jõudma ja vaevu pooled on talledega maha saanud. Võimalik, et loomad tunnevad sügisel ette, et talv tuleb raske ja ei hakka nii varaseks tallesid tegema.

Igatahes on mõned talled siiski sündinud. Sellel aastal on mitme esmapoegijaga probleem, et nad ei taha talle toita. Mõnel utel aitab vaid sellest, kui kõrval seista, kuid kõigiga nii lihtsalt ei lähe. Mõnikord piisab ka sellest, kui utt on talledega väiksemal pinnal, kus ei saa nii lihtsalt eest ära minna. Oleme ikka peale poegimist kõik uted talledega mõneks ajaks eraldi pannud, et neil tekiks omavaheline side ja talled ei läheks teiste lammaste vahel kaotsi, eriti kui on kaksikud. Mõne laseme teiste juurde juba järgmisel päeval, mõne hiljem. Oleneb talledest ja sellest, kui hästi utt neid toidab.

Raskematel  juhtudel on vaja utt päitsetega kinni panna. Sel kevadel oleme pidanud seda juba kahel lambal tegema. Kui utt muutub rahulikumaks, laseme ta väikesesse sulgu lahti, jälgides, kuidas ta sel juhul tallega käitub. Üks utt õnnestus niiviisi kenasti välja õpetada, praegu on ta juba teiste juures. Teine, möödunud nädalavahetusel poeginud utt,  on ikka veel kinni. Sünnitus oli küllalt raske ja kõrvalise abita ta hakkama ei saanud, kuid lõpuks sündis terve ja tugev jäärapoiss. Utt ei tundnud talle vastu mingit huvi, ei lakkunud teda ning sööma ka ei lasknud. Lausa lõi oma talle. Niisiis ei jäänudki muud üle, kui tall ise ära kuivatada ja utt kinni panna. Loodame, et ta võtab mõistuse pähe. Ülemöödunud aastal hoidsime üht utt terve kuu kinni, kuid lõpuks sai temast asja ja järgnevatel aastatel ei ole tal tallede omaksvõtmise ega toitmisega probleeme olnud.

Loodan, et kevad tuleb peagi mitte ainult kalendris, vaid ka looduses. Koos rohetavate põldude ja rohkete talledega.

Veel tibusid

Kolmapäev, märts 10th, 2010
kalkuni- ja kanatibud

kalkunitibud

Nüüd olen lisaks kanatibudele ka õnnelik kalkuni- ja parditibude omanik. Kuuest viljastatud kalkunimunast koorus kuus tibu, viiest pardimunast neli tibu. Viimane koorunud kalkunitibu, keda aitasin veidi munast väljatulekul, näis algul ebanormaalne. Paistis, justkui poleks tal üldse koordinatsiooni, vajus pidevalt selili. Õnneks möödus see probleem ja praeguseks on ta sama tragi ja armas kui teisedki. Kalkunitibusid kasvatasin viimati ehk 10 aastat tagasi, seetõttu on need linnud eriti huvitavad. Toidan neid tibude jõusöödaga, lisaks lõikan pisikesteks tükkideks aknalaual kasvavat sibulat ja salatilehti. Näib, et rohelist värvi näevad nad tõesti kõige paremini, või neile lihtsalt maitseb värske toit rohkem, aga nii kui see söödanõusse jõuab, joostakse sellele tormi. Samas karbis olevad kuus kanatibu, kes ka möödunud nädalavahetusel koorusid, ei näi sellest eriti hoolivat. Pardipoegadel on seevastu üsna ükskõik, millega neid toita, sest pekingi partidel on hea söögiisu juba kaasasündinud. Eks nemadki vajavad kasvamiseks vitamiinirikast ja tasakaalustatud toitu ning puhast vett.

parditibud

parditibud

Lisaks veele ja toidule on vastkoorunud tibudel vaja kruusa või väikesi kivikesi, sest sissesööduna aitavad need maos kaasa toidu seedimisele. Kuna väljas on veel korralik talv ja maagi üsna külmunud, ei jäänud muud üle, kui kangiga kruusa raiuda. Panin sellele siis kuuma vee peale, et ära sulatada, hiljem kuivatasin majapidamispaberil. Lihtsam oleks vist lemmikloomapoodi minna, kuid väikese kruusakoguse pärast ei näi linnasõit eriti mõttekas. Sel aastal tuleb targem olla ja varuda mingi kogus kruusa kättesaadavasse kohta, kui järgmine talv peaks sama karm ja pikk tulema. Panen täna pardimunad inkubaatorisse ja loodetavasti on kuu aja pärast, kui nad kooruma peaksid, maa sula ning ei pea kruusa enam kangiga raiuma.

päästetud tall

päästetud tall

Lammaste poegimine jätkub endiselt. Talled on kenasti ilmale tulnud, kuid esmapoegijatel tekib probleem nende toitmisega. Ju neil on kõdi või lihtsalt ebamugav olla. Seetõttu tuleb meil rohkem vaeva näha, küll uttesid kinni hoida või tallesid pudelist toita. Ühe tallega oli selline kummaline lugu, et ema on väga rahulik, kuid tall millegipärast ei läinud sööma. Isane tall läks, emane mitte. Seetõttu jäi ta nõrgaks ja jahtus maha.  Tõin ta siis kööki soojenema, süstisin glükoosilahust ning andsin süstlaga ema ternest, sest imeda ta ei jõudnud. Turgutamine tasus ära ja peagi ajas ta end püsti. Nüüd paistab temaga kõik korras olevat, kuid ta eelistab ikka pudelit ema tissile. Täna hommikul lauta minnes õnnestus ta ema alla sööma meelitada. Näib, et on lootust, et ta hakkabki seda tegema ja meil pole enam vaja teda toita.

Esimesed tibud

Kolmapäev, märts 3rd, 2010

03.03 114

03.03 112

03.03 121

03.03 133Nüüd on lõpuks selle aasta esimesed tibud koorunud! See võttis aega küll oodatust rohkem, kuid asjaolusid arvestades võib tulemustega rahule jääda. Saime 16 kanatibu võrra rikkamaks. Kanamunade puhul on haudumisaeg 20-21 päeva, kuid minul hakkasid munad inkubaatoris alles piiksuma 21. päeval. Esimene tibu jõudis munast välja 22. päeva hommikul  ja koorumine lõppes 23. päeva hilisõhtul. Pikaleveninud koorumine on tõenäoliselt tingitud asjaolust, et nädal tagasi oli inkubaator öö otsa ilma elektrita. Hea, et sellel hullemaid tagajärgi ei olnud. 6 tibu olid kahjuks liiga nõrgad, et muna seest välja tulla, isegi auku ei toksinud koore sisse. Sel juhul ei ole midagi teha, sest tibu oleks niikuinii olnud liiga nõrk, et elama jääda. Igatahes jään pikisilmi ootama tulevat nädalavahetust, kui meie linnupark peaks taas täiendust saama.

03.03 129Üleeile sai täiendust ka lambakari, lauta loomi söötma minnes ootasid meid 4 talle: kaks lammast olid kaksikud sünnitanud. Ühel neist olid need esimesed talled, teisel teised. Üks tall oli kohutavalt nõrk, turgutasime teda küll, aga temast ei saanudki asja. Teised kosuvad kenasti.

Soojemate ilmade üle on hea meel eelkõige sellepärast, et nüüd ei muretse ma enam nii palju poegivate küülikute pärast. Eile poegiski uuesti kalifornia emane, ja sel korral on poegadega kõik korras. Loodan,et nii jääbki.