Arhiiv september, 2010

Hanepoegade vabadus

Kolmapäev, september 22nd, 2010

23.07.10 053Sügis on saabunud juba enne kalendris märgitud kuupäeva ja pori on kõikjal. See on ebameeldiv nii inimestele kui loomadele. Ainsad, kes end sellest häirida ei lase ja paistavad porivanne nautivat, on veelinnud. Seda ei saa küll väita, et nad seejuures kenad välja näevad, kuid oluline on, et see neile meeldib. Muidugi peab ka neil olema võimalus soovi korral varju minna ja kuival pinnal aega veeta. Mida rohkem pori on väljas, seda rohkem jääb seda ka jalgade külge ja kantakse seeläbi lautadesse ja varjualustesse. Seetõttu kulub allapanu ka väga palju ja seda tuleb pidevalt juurde panna. Lammaste ja kitsede, eriti esimeste puhul ei ole probleemiks mitte porised karjamaad, kuna need on veel üsna rohelised ja sinna vett ei kogune. Nende puhul on probleemiks pidevalt allalangevad vihmapiisad, mistõttu vill on väga märg ja seeläbi märgub ruttu ka allapanu. Kuigipalju on nad päeva jooksul ka vihmavarjus, kuid kui päev otsa kallab, tuleb kõht täita ikka vihmaga. Lambaid ei paista see eriti häirivat, kuid kitsedele ei meeldi märg ilm absoluutselt. Nii kui sadama hakkab, on nad varjus, ja seetõttu tahavad õhtuti laudas rohkem kuiva heina süüa.

Kuna hanepojad kasvavad iga päevaga suuremaks ja vajavad rohkem süüa, hakkasin neid pooleks päevaks oma aiast välja laskma. Eks see pisike aed hakkab ka kitsaks jääma ja seal ei ole ammu enam ühtki rohuliblet. Haned on aga linnud, kes katavad võimaluse korral suure osa päevasest söödavajadusest rohelise rohu või näiteks köögiviljapealsetega. Kuna viimaseid väga palju ei ole ja ettevedamine on nii ajaliselt kui füüsiliselt kurnav, ongi parem anda hanedele võimalus ringi jalutada ja ise kõhtu täita. See annab neile võimaluse ka rohkem liikuda, mis on samuti oluline. Ja seda võimalust kasutavad haned väga agaralt. Nad suudavad kõik kohad läbi kolada, alustades lillepeenardest ja lõpetades õunaaia ja aiamaaga. Sellel viimasel tuleb silm peal hoida, sest hiljuti rääkis üks endine hanekasvataja, kuidas haned sõid lisaks pealsetele ära ka kõik porgandid nii sügavale maa sisse kui nokk ulatus. Ja mina veel olen neile suvi otsa porgandipealseid vedanud, ja õpetanud lindudele seega, et see on nende toit. Praegu on meie porgandid ja teised köögiviljad kenasti alles ja kuna lähiajal on need plaanis ära koristada, pole ehk muretsemiseks põhjust. Igatahes on päris vahva jälgida, kuidas 13 hanepoega koos nendega koos elava muskuspardipojaga mööda talu territooriumi ringi jalutavad.

Näib, et ongi aeg selleks aastaks tibude kasvatamine lõpetada. Käisin just eile tibude jõusööta ostmas ja mulle öeldi, et Eesti tehas tänavu seda enam ei tooda. Õnneks teeb Soome tootja seda aastaringselt ja nii tuli soovitud 25 kg Eesti sööda semel osta 40 kg Soome sööt. Minu kogemused näitavad, et mõlemad söödad on head, kuid väiksemat kotti on kergem tõsta ja kuna mul tibusid on vähe, ei ole suurt kotti enam vaja. Ostmata jätta ka ei saanud, kuna sügisel on külmade ilmade tõttu väikeste tibude õuelaskmine üsna võimatu ja seetõttu on nende vitamiinivajadus veelgi suurem. Kuna tibud on õrnemad kui täiskasvanud linnud ja nende puhul on täisväärtuslik sööt eriti oluline, siis on tegelikult kõige õigem valik olenemata aastaajast vajalikke toitaineid sisaldav täissööt.

Selle aasta viimased tibud?

Pühapäev, september 12th, 2010

007Lõpuks on inkubaator tühi, eile koorusid viimased tibud, kaks ruaani parti. Eelmisel nädalavahetusel koorunud pruunid leghornid kosuvad jõudsalt, kõik kümme tibu on alles. Sügisel on tibude kasvatamine tunduvalt keerulisem kui suvel, vajalikku päikest napib ja kui see peakski paistma, on väljas ikka nii külm, et äsjakoorunud tibusid ei saa õue viia. Sedavõrd peab söötmine olema ideaalne, samuti tuleb vajadusel lisaks vitamiine anda. On küll keeruline, aga kui on sügisel võimalus saada huvitavate lindude mune, arvan, et suurem vaevanägemine tasub ära. Sel juhul on kevadeks olemas juba suguküpsed linnud, oleneb muidugi liigist ja tõust. Mõned saavad lihtsalt hiljem suguküpseks, aga suurem osa hakkab juba pooleaastaselt munele. Seetõttu ei välista ma, et kui peaks tekkima võimalus veel huvipakkuvate lindude haudemune saada, siis panen uuesti inkubaatori tööle. Sel juhul hiljuti ostetud täisautomaatse, mis mahutab küll vähem, kuid nõuab vähem käsitsitööd.

003Kuna ilmad muutuvad järjest vihmasemaks, võtsime kõik kartulid ära. Saak oli päris hea, nii et talvel ei tohiks nälga jääda. Oleks suvel veidi vihma sadanud, oleks kartulisaak suurepärane olnud, aga kuiva tõttu jäid paljud väikeseks. Kevadel proovisin pestud kartuleid maha panna. Ostsin poest 5 kg kindlat sorti kartuleid ja panin mõneks nädalaks idanema, kuna maa oli veel liiga märg, et neid maha panna. Kui lõpuks maa tahenes, lõikasin kartulid tükkideks, nii et igale tükile jäid idud ja panin maha. Mõned ei läinud kasvama, olid ära mädanenud, aga enamusest kasvasid tugevad taimed. Hiljem märkasin, et oleksin pidanud need sügavamale istutama, paljudel olid alla kasvanud mugulad nii maapinnal, et olid juba roheliseks läinud. Aga saak oli päris hea, 5 kg kartulitest korjasin sügisel üles 36 kg. Huvitav on see, et oli palju erilise kujuga kartuleid, ehk hakkasid vihmaste ilmadega uuesti kasvama, tekitades nii väljaulatuvaid moodustisi.

Võtsime endale paar päeva tagasi uue kassipoja. Vahva triibuline poiss on. Ta on pärit Tõrva linnast, päästetud sealt tänavakasside päästmisega tegeleva organisatsiooni poolt. Talle oli nimeks pandud Pelle ja kuna see meeldib, siis ei hakanud ära muutma. Ta on umbes kolm kuud vana ja veidi arglik, kuid usun, et aja jooksul saame headeks sõpradeks. Eks temaga tuleb palju tegeleda, et  harjuks ja hakkaks meid usaldama. Igatahes on ta juba väga armsaks saanud.

Sügise rõõmud ja mured

Laupäev, september 4th, 2010

18.08.10 002Sügis jätkub täe hooga. Ilmad lähevad iga päevaga koledamaks ja igal pool, kuhu vaatad, on pori. Kuna aiamaa läheb meil väga kergesti poriseks, tuleb peagi hakata kartuleid võtma. Muidu ei ole varsti võimalik enam traktoriga sinna minna. Lisaks lähevad kartulid mädanema. Tänavu said need küll üsna hilja maha pandud, kuid kui ilmad ei kannata neid enam kauem seal hoida, siis pole midagi teha. Teiste köögiviljade võtmisega ei ole nii kiire, kuna selleks pole vaja traktoriga sinna sõita, aga et need mädanema ei läheks, tuleb needki varsti ära koristada.

Näib, et meie kitsel Mannil aitab selleks aastaks piima andmisest. Iga päevaga jääb seda vähemaks, nii et peagi tuleb poepiimale üle minna. Tal on igal aastal nii olnud, et enne paaritushooaja algust kaob toodang ära, olenemata sellest, et söödaratsioon jääb samaks. Tegelikult ei pea ma kitsi üldse toodangu pärast ja rõõmustan, kui pool aastatki saame nautida maitsvat ja tervislikku piima. Kitsed on lihtsalt toredad vaatamata suurepärasele oskusele kõikvõimalikke pahategusid välja mõelda ja korda saata.  Tõenäoliselt oleks toodang suurem, ja piima jätkuks kauemaks, kui kitsele kõvasti jõusööta annaks, kuid ei näe sellel vajadust. Minu jaoks on oluline, et kitsed saavad piisavalt puhata ja jõuavad enne uute tallede ilmaletoomist ja toitmist kenasti kosuda.

Kuna tahame selgi aastal oma noori uttesid karja täienduseks jätta, tuli jäär välja vahetada. Seetõttu ostsime kevadel uue. Kuna vana tegi möödunud aastal väga head tööd ning oli rahulik ja sõbralik, otsustasime ta ära müüa. Neli ja pool aastat on veel selline vanus, kus ta on edukalt võimeline järglasi sigitama. Tugev ja terve loom, nagu ta on. Lehekuulutuse peale leidsimegi kellegi, kellel oli jäära vaja. Niisiis sõitis poiss mõned päevad tagasi uude koju. Loodame, et tal läheb seal hästi. Päris kahju oli teda ära saata, oli vahva tegelane. Ja lihaks teha poleks teda ka siis tahtnud, kui ta oleks halva iseloomuga olnud. Nii vanast loomast head praadi ei saa.

5.09.10 004Kuigi sügis näib käes olevat, ei ole tibude inkueerimine lõppenud. Paar päeva tagasi koorus pardipoeg, kes vaatamata pikkadele inkubeerimise ajal olnud elektrikatkestustele ei hukkunud. Nii kahju, et ta üksi on, kuid kahjuks ei ole midagi teha. Oleksin tahtnud rohkem pardipoegi, ja oleks ka saanud, kui elektrikatkestusi ei oleks olnud. Aga tuleb leppida. Täna hommikul hakkasid kooruma pruuni leghorni tibud. Kaks tibu on juba munast väljas, kuid enamus on veel tulemas. Eks nad saavad pardipojale algul seltsi pakkuda. Eks tuleb allapanu tihemini vahetada, kui tavaliselt kanatibudel, sest pardid ajavad palju vett maha. Aga see on lihtsam, kui neid eraldi hoida. Lisaks ei pea pardipoeg enam üksi olema.