Arhiiv oktoober, 2010

Pori ja lumi

Esmaspäev, oktoober 25th, 2010
059

Ruaani pardid

Kuna talv ähvardab järjest karmimalt peagi saabuda, tuleb luua loomadele ja lindudele ilmale vastavad tingimused. Paar päeva tagasi sadas maha ka lumi, mis on küll praeguseks kadunud, kuid pori on ikka kõikjal. Samuti on ilmad jahedad ja eriti lindudele see ei sobi. Niisiis olen viimased päevad veetnud laudas lindude ruumis ehitades. Möödunud aastal olid kõik linnud koos, kuid väga ruttu sai selgeks, et veelinnud tuleb siiski hoida eraldi. Nad muudavad ruumi kohutavalt niiskeks ning kanadele ja teistele kuivamaalindudele see ei meeldi. Kuna pardid-haned taluvad külma ja niiskust paremini, siis alustasin kõigepealt ruumist, kus hakkavad talvisel ajal elama kanad, kalkunid ja vutid. Vuttidega oli lihtne, oli vaja vaid mitmeks sektsiooniks jagatud puur seinale kinnitada. Kalkunitega ei ole ka midagi keerulist, kuna neid on mul vaid üks grupp. Kõige rohkem tööd ja vaeva on kanadega, kuna neid on palju erinevaid tõuge ja vanusegruppe. Niisiis tegin ruumi kahekorruseliseks. Korrused jagasin erinevateks boksideks võrguga. Kõiki bokse veel valmis ei jõudnudki, ja sel polnud ka kohe vajadust, kuna praegu lähtusin lindude grupeerimisel pigem vanusest. Kui nad hiljem tõugude kaupa ära jagada, tekib ka vajadus rohkemate bokside järgi.

Kalkun kanakarjas

Kalkun kanakarjas

Praegu sai valmis 5 boksi. Ühte panin noored järhöne kanad ja kuked, teise sultanid koos kahe väikese ristandiga. Kolmandasse ülejäänud Norrast pärit tõukanad, need, keda õnnestus saada vaid 1-3 tk ühest tõust. Neljandasse boksi panin märtsis koorunud noorkanad koos kukega. Nemad juba munevad. Viimasesse, viiendasse boksi panin kõige nooremad, pruuni leghorni tibud, kelle juurde läksid ka veidi vanemad lavendlivärvi leghornid koos paari ristandiga. Kuigi ma ei kavatse parte selles ruumis pidama hakata, tekin ühe nurga talu noorimate asukate, septembris koorunud ruaani partide jaoks. Kui nad suuremaks kasvavad, lähevad nemadki teiste partide juurde, kuid praegu on õues nende jaoks külm. Neil hakkavad udusuled pärissulgedega asenduma, samuti on neil hääl muutunud selliseks, et on võimalik sugu eristada. Minul on mõlemad ruaanid tütarlapsed, kuid õnneks on mul juba sõlmitud kokkulepe neile peigmeespoisi saamiseks.

062

Isbari kukk

Hiljuti saabusid meie tallu uues asukad. Kuna kõik kolm cayugaparti osutusid emasteks, oli neile juurde isast vaja. Selle leidmine ei olnudki nii lihtne, kuna ega neid parte Eestis väga palju pole, samutui oli partidel tänavune aasta emaste aasta. Aga nüüd on poiss olemas, toodi siia Raplamaalt. Samuti oli ainsale isbari tõugu kanale kukke vaja, selle sain Pärnumaalt. Lisa sai ka kalkunikari, verevärskenduse eesmärgil võtsin uue isakalkuni, kes on praegu küll vaid 1,5 kuud vana, kuid kevadeni on tal aega kasvada. Tema on pärit samast kohast, kust cayugapardi poiss. Praegu paistab, et linnud kohanevad uue kohaga kenasti. Kalkuni panin kõige nooremate kanatibude juurde, ta algul küll kartis kuid juba järgmisel päeval käitus täiesti tavaliselt. Usun, et ta kartis pigem uut kohta, kui kanatibusid. Cayugapardi panin teiste omasuguste juurde. Kuigi ta on neist veidi vanem, et teinud kellegile liiga. Kõige rohkem olin mures isbari kuke pärast, kes sai pandud kolmandasse noorkanade gruppi, kes on temaga täpselt sama vanad. Kuked on ju kanged taplejad. Õnneks läks kõik rahumeelselt, ainsad, kes kolimise päeval kaklesid, olid järhöne kuked, kes on koorumisest peale koos olnud. Ju on neil lihtsalt kõiga kangem iseloom. Kirjandusallikate väitel on see tõug veidi arglik inimese suhtes, samuti on nad kanged lendajad. Viimasega olen täiesti nõus, lendavad väga kiiresti ja väga kõrgele. Paar kanakest lendavad kohe mu õlale, kui putkasse sisenen, ja kui juhtun kummarduma, siis seljale. Argust ei näita see kuidagi. Aga eks väga palju oleneb sellest, kui palju nendega tegelda. Pole ju lindudel põhjust karta inimest, kes toob neile süüa ja on alati sõbralik.

Kurgikasvatus selleks aastaks läbi

Esmaspäev, oktoober 18th, 2010

004Kurgikasvatus lõppeb meie talus tavaliselt oktoobri alguses. Siis korjatakse viimased kurgid ära ja tõmmatakse taimed üles. Sellega ei ole sügistööd lõppenud. Taimed tuleb ka välja vedada. Samuti viiakse välja kasutatud turbasegu. Selleks lõigatakse vaalud tükkideks ja tõstetakse koos mullaga käru peale. Kui vana muld väljas, tuuakse sisse uus. Kuna maapind on aastate jooksul väga konarlikuks muutunud, silusime seda kõigepealt rehaga. Muidu tekib probleem, et vesi hakkab vaaludes ühte kohta valguma, hävitades niiviisi seal kasvavad taimed.

Et uus muld sisse tuua, laotatakse maapinnale, sinna kuhu peaks vaal tulema,  maasikakile nii, et küttetoru jääb täpselt selle keskele. Siis tehakse turbasegu. Selleks on vaja muuta kõigepealt happesus sobivaks, milleks kasutatakse põlevkivituhka. Samuti segatakse sisse väetis. Seejärel veetakse turvas kile peale, keskosale. Niiviisi jääb see kuni kevadeni, siis seome vaalud nööridega kinni. Lisaks tuleb kilet veidi parandada, panna sinna, kuhu vaja, uus kile. Talvel tegeleme vaid loomakasvatusega, mis on Eesti kliimat arvestades ka täiesti loogiline.

009Jääral on praegu raske “tööaeg”, tuleb hoolitseda selle eest, et uted kevadel arvukalt tallesid sünnitaksid. Eile jälgisin lambaid mõnda aega ja oli päris huvitav. Enamus karjast sõi rahulikult, kuid jäär oli koos nelja utega veidi eemaldunud. Kõik neli üritasid jäära tähelepanu pälvida ja vaene poiss ei teadnud, keda valida. Ei ole üldse nii, et jäär peab emaseid taga ajama. Aga usun, et ta on piisavalt võimekas, et kõigiga hakkama saada. Eks ta teab, millal kellelgi see kõige õigem aeg on ja teeb oma töö sobival ajal ära. Jääb üle ainult kevadet oodata ja seada laudas endale mugav koht sisse, ega märtis sealt väga vist välja ei saagi.

010Meie sikupoiss Miku tunneb ka väga hästi uttede innaaja ära. Kui neid on korraga üks, siis käib jäär tal järel ja Mikul ei tasu üritadagi läheneda. Kui aga indlevaid uttesid on neli, nagu eile, võib  juhtuda, et utt läheb ära Miku juurde, lastes niiviisi oma innaja mööda. Ja jäär jääb loomulikult ülejäänud kolme juurde, kes samuti teda vajavad. Ma ei saa sellest aru, kuidas saavad nad nii rumalad olla, kuid ju on need loomaliigid liiga sarnased. 014Õnneks on nad öösiti lahus, ja et kevadel mitte pettuda, otsustasime kitsed ja lambad ka päevaks eraldada. Kui uttedel ei ole võimalik Miku juurde minna, siis püsivad nad tõenäoliselt oma karjas ja jäära läheduses. Aga eile õhtul olin päris hädas, kui lambaid varju alla ajama hakkasin. Üks lammas oli siku juurde läinud ja ei kavatsenudki sealt ära minna. Välja hakkas ka hämarduma.  Kui ta lõpuks minema hakkas, jooksis Miku järgi ja loomulikult ootas lambakarja juurde jõudes teda ees kaklus jääraga. Sikud on nii kangekaelsed, et vaatamata asjaolule, et jäär on temast tugevam, üritab ta ikka end kehtestada. Õnneks edutult.

Kuna väljas on väga porine, samuti külm, tuleb linnud, eriti noored, siseruumidesse paigutada. Eriti paha on vaadata “karvaste jalgadega” ja heledaid kanu, nagu näiteks valged sultanid. Pori muudab nad väga ruttu koledaks. Seetõttu olen ka jooksuaedadesse maapinnale heina pannud, et seal võimalikult kuiv oleks. Et linde siseruumidesse paigutada, tuleb veidi ehitada ja korrastada, kuid loodetavasti saab see nädala jooksul tehtud.

Paaritushooaeg algab

Reede, oktoober 8th, 2010

020Kuna tahame, et uted poegiksid enamuses märtsis, on praegu õige aeg jäär karja juurde lasta. Kuna aiast, kus jäär suvi otsa oli, ei lähe otse väravat, tuli ta kinni püüda ja rihma otsas uttede juurde talutada. Seejuures oli kõvasti abi eelnevast leivaga meelitamisest, nii kui mind nägi, jooksis kohale. Kuna tal on kaelas juba rihm, oli vaja vaid selle külge midagi kinnitada, et endal lihtsam oleks. Seegi ei valmistanud mingeid probleeme, kuna olin harjutanud teda rihma kallal askeldamisega leppima. Niisiis võtsin suure poisi ühe käega rihma otsa, teises hoidsin leivaviilu, millest andsin talle vahetevahel tükikese. Niiviisi ei valmistanud raskusi kaks trepiastet, kust ta pidi üles astuma. See oli vajalik, kuna jäärad on meil naabri õunaaias ja selle ainsa väljapääsu juures on just kaheastmeline trepp. Seega ei olegi alati jõudu vaja, vaid veidi nutikust ja sõbralikkust. Uttede juurde pääsedes asus jäär kohe asja kallale. Nuusutas õhku ja uttede sabaaluseid. Paistis, et tema teeneid vajati juba esimesel päeval. Jääb üle loota, et märstikuu rõõmustab veid paljude vahvade talledega.

024Kuna aedvili on koristatud ja lillepeenradki pole eriti vaatamisväärsed, olen lasknud lindudel veidi vabamalt ringi käia. Hanepoegadel on selline võimalus ammu, ja nad kasutavad seda päris kõvasti. Uskumatu, kui palju suudavad nad päeva jooksul ringi hulkuda. Hea on see, et niiviisi otsivad nad suure osa toidust ise ning seega on mul tööd ja kulutusi vähem. Samas olen veidi mures, kui haned peaksid väga kaugele minema. Aga eks me hoiame neil silma peal. Kanad on enamuses küll aias, kuid varakevadised noored kanad saavad õuel vabalt ringi liikuda. Kuid nad ei kipugi väga kaugele minema, siblivad lauda ümbruses. Suvel oli lauda ees kõrvitsapeenar ja seal on kanakestel nüüd päris tore. Praegu on nende hulgas kukkesid umbes sama palju  kui kanu, kuid nii ei jää. Usun, et teisedki linnud tahaksid vabalt õuel käia, kuid siis poleks meil endal kohta, kuhu astuda, pealegi ähvardaksid suure vaevaga hangitud linde erinevad ohud. Eks nad saavad ka oma aedades liikuda, samuti on nad seal üsna kaitstud. Aga järjest jahenevad ilmad sunnivad mõtlema lindude talvekorteritesse paigutamise peale, millele eelneb päris palju ehitustööd.

Jõuludeni on küll mõned kuud aega, kuid mingil määral tuleb selle peale juba praegu mõelda. Minu jaoks on oluline osa jõululauast omakeedetud pohlamoos, ilma milleta ei kujuta verivorstide söömist eriti ette. Kuna varem ei ole olnud mahti pohli korjama minna, tegin seda nüüd, paar päeva tagasi. Hiljutisel seenekäigul märkasin, et kui väga tahta, saab ka praegu paari purgi moosi jaoks marjad korjatud, küll tunduvalt suurema vaevaga, kui oleks õigel ajal saanud. Rohkem ei kannatanud seda ka edasi lükata, kuna väga paljud marjad on juba varisenud. Igatahes sain vajaliku koguse kätte. Õunapuude alt õnnestus leida ka mõned õunad, õunasaak polnud meil samuti mitte hea.. Minu jaoks on ainult pohladest tehtud moos liiga tugeva maitsega, õunad teevad seda mahedamaks.

Esimene öökülm

Reede, oktoober 1st, 2010

002Täna hommikul aknast välja vaadates nägin, et maa on valge. Samuti olid auto klaasid jääs. Niisiis on öökülmad siiakanti jõudnud. Ehk mujal Eestis on neid varem ka esinenud, kuid meil mitte. Erilisi kahjusid pole karta, kuna eks seda oli ju oodata. Enamasti tuleb öökülmadega leppida palju varem. Kuna päeval on siiski enam-vähem normaalne temperatuur, ei ole loomade-lindude kolimisega siseruumidesse kiire, kuid eriti lindude puhul tuleb peagi hakata sellele mõtlema. Igatahes tuleb hoolt kanda, et putkades, kus nad ööbivad, on piisavalt allapanu. Väljas käia saavad ainult linnud, kellel suled kenasti seljas, viimati koorunud pruunide leghornide ja ruaani pardide jaoks on ka päeval liiga külm.

30.09.10 002Norrast pärit hanepojad on nii suureks kasvanud, et suvel neile ehitatud ruumid on kitsaks jäänud. Niisiis parandasin nende jaoks ära putka, mis kevadel sai suurtele hanedele ehitatud ja mille kitsed ära lõhkusid. Oli viga kogu esisein alt kuni üles kilest teha, see purunes kergesti. Nüüd jätsin kile vaid üles äärde, ülejäänu tegin laudadest. Üsna keeruline oli hanepoegi uude ööbimiskohta ajada, kuid lõpuks sain erinevaid piirdeid õigetesse kohtadesse sättides sellega hakkama. Vaatamata sellele, et nad jalutavad päev otsa vabalt õuel, on oluline, et ööbimiskoht oleks piisava suurusega. Hanepoegade vana paiga said endale noored pardid – kolm cayuga ja neli pekingi parti. Nende juurde panin ka noore emase muskuspardi, kes seni oli hanepoegadega koos olnud. Tal oleks aeg aru saada, et on part, mitte hani, ja eks siis kunagi tutvustan talle ka peigmeest, kes on paraku paar aastat vanem.

Noor cayuga part hakkab muskusele vastu

Noor cayuga part hakkab muskusele vastu

Kuna muskuspardipoeg on uues komplekteeritud grupis vanim, samuti on ta sel kohas koos hanedega elanud, hakkas ta algul oma võimu näitama. Siiski usun, et muretsemiseks ei ole põhjust. Ta on ainus võõras nooremate partide seas, kes on kogu aeg koos olnud. Eks tal tuleb lihtsalt uute seltsilistega leppida.

30.09.10 049Viimastel päevadel olen üritanud meie suure jääraga sõbraks saada. Järgmisel nädalal on plaanis ta uttede juurde viia ja selleks on ta vaja kätte saada. Lihtsaim viis on ta kuidagi enda juurde meelitada, kuna 100 kg looma püüdmine on tükk maad keerulisem, kui tallede puhul. Samuti tahaks end lammaste paaritushooajal karja juurde minnes end veidi julgemalt tunda, kuna jäär võib võõrastele üsna tige olla. Niisiis käin üsna tihti leivaviiludega suurt poissi meelitamas ja meil läheb juba väga hästi – nii kui mind näeb, jookseb vaatama. Liiga palju leiba ei tasu talle ka anda, kuna ei taha teda enne tähtsat tööperioodi paksuks sööta. Annan talle leiba parasjagu niipalju, et ta mind meeles peaks. Siiski tuleb temaga ettevaatlik olla, kuna kipub üsna tujukas olema. Kui leivaviil otsas, hakkab mu jalgu nügima, samuti on läbi pükste hammustanud, nii et punane plekk järel. Samas on ta kohati nii rahulik, et laseb kallistada.