Arhiiv märts, 2011

Nelikud

Teisipäev, märts 29th, 2011

108Jõudsime lõpuks vanema kitse, Manni poegimise ära oodata ja nagu mitmel varasemal aastal, suurendas ta meie karja lausa mitme talle võrra. Seekord sündisid nelikud, neli pisikest tüdrukut. Kolme neist nägid välja peaaegu identsed, mustad vähese valgega, nagu ema. Üks, kõige tugevam, on beežikas. Kahjuks oli üks must tall liiga nõrk ja vaatamata pingutustele suri mõne tunni pärast. Ühel teisel mustal tallel olid algul tagajalad nõrgad ja ta eriti ei toetanud neile, kuid nüüd on ta püsti ja iga päevaga läheb järjest paremini. 100Mannil paistab piima jätkuvat ja talled kosuvad kenasti. Probleem on vaid selles, et Manni muutub närviliseks ja jalutab minema, kui kõik talled püüavad korraga tissi otsa pääseda – kahte tissi on kolmele tallele vähevõitu. Siiski on tallede kõhud täis, ju oskavad söögikorrad kenasti ära jagada. Manni sünnitas kolmel esimesel aastal kolmikud ja möödunud aastal vaid üksiku poisi, ju oli tänavu vaja eelmine aasta tasa teha. Igatahes vaatamata ühe talle kaotusele on tänavu meie kitsekari tervelt 7-pealine, vähemalt suvel.

Lammaste poegimises on täielik vaikus. Mõne lambad peaksid küll veel talledega maha saama, kuid neid on mitu korda vähem, kui poegimishooaja lõpuni jäänud päevi, nii et iga päev ei tasu järelkasvu oodata. Kolmest lutitallest on saanud 116tervelt viis ja see võtab kohutavalt palju aega. Samas on rõõm vaadata jõudsalt kosuvaid tallesid. Huvitaval kombel on viiest neli uted. Põhjuses lisasöötmiseks on erinevad. Kahte talle ei võtnud ema omaks, kahe emal on probleemid udaraga ja suudavad ära toita vaid ühe talle, teine jäi kõrval nõrgaks. Pudelitoitu saab ka kolmikuna sündinud tall, kelle lapsendamisüritus ebaõnnestus. Ta saab küll kuigipalju piima kasuemalt, kui see sööb, kuid seda ei piisa. Kahe toiduga on tema hetkel palju suurem kui kaks ema juurde jäänud venda.

111Hoiame pöialt, et ilmad läheksid kiiresti soojemaks. Kurgitaimed kasvavad ettekasvatusmajas ja need oleks vaja paari nädala pärast välja istutada. Ei tasu lootagi, et selleks ajaks lumehanged ära kaovad, läheks vaid ilm nii soojaks, et saaks kurgitaimi ühest majast teise vedada. Kurk on väga külmaõrn taim ja selle kahjustamiseks polegi miinuskraade vaja, piisab paarist soojakraadist. Tänavu venib kevade tulek nii väga, et tekib juba hirm, et seda ei tulegi.

Seemned mulda

Esmaspäev, märts 21st, 2011

003Lõpuks on kevad käes! Seda küll vaid kalendris, sest vaadates poole maja seinani kõrguvaid lumehangesid, ei suuda küll kuidagi rohetavaid põlde silme ette manada. Meie talus aitab kevadet lähemale tuua kurkide kasvatamine. Kasvuhoones soojas mulda pottidesse pannes või taimi pikeerides on kevad südames. Selle aasta kurgiseemned said paar päeva tagasi mulda pandud ja taimed hakkavad tärkama. Nüüd järgneb pottidesse pikeerimine, seejärel mõne nädala pärast suurtesse kasvuhoonetesse istutamine. Selleks, et ettekasvatusmajja rohkem päikest sisse pääseks, tuli hoone ääres olevaid lumehangesid madalamaks visata. Muidu oleks päikest tulnud vaid ülevalt, küljed olid lumega kaetud.

007Lammaste poegimises on praegu rahulikum aeg. Juba tuleb ette päevi, kus ei sündi ühtki talle. Eks enamus lammastest on poeginud, juba 35. Nii et pole palju jäänud, vähem kui kümme utte. Emaste-isaste tallede suhe on endiselt tugevalt viimaste poole kaldunud, poiste aasta. See-eest on tänavused talled tunduvalt ilusamad kui varasemad. Enamus on suured ja pontsakad, pisikesi ja nirusid peaaegu polegi. Siinkohal tuleb heade geenide eest tänada jäära, kelle tema hobi tõttu pead vastu seina peksta ristisime Põmmpeaks.

009Lutitallesid on praeguseks kolm, kuna adopteerimisest ei saanud siiski asja. Utt laseb küll temale antud tallel enda juures olla ja koos oma tallega magada, kuid süüa ei anna. Ka kinnihoidmised ei ole tulemust andnud, niisiis otsustasime tedagi pulbrijoogiga toitma hakata. Üks neist kolmest tallest, ainus poiss, sööb suhteliselt kehvasti, kipub lutiga suurema osa ajast vaid mängima. Ta näib olevat piisavalt osav, et ka emalt piima varastada, ja ei ole nii näljane kui teised. Teised kaks söövad küll hästi ja kosuvad kenasti.

Eile sündis tänavune esimene kitsetall, pisike sikupoiss. Sellega üllatas meid Minni, eelmisel suvel koos jääraga ostetud noor kits. Just nimelt üllatas, kuna millegipärast olin kindel, et vanem kits, Manni, poegib esimesena. Samas, väike kahtlus oli kogu aeg, kuna indlemist ja paaritust Minni puhul ei märganud. Manni peaks aga poegima selle nädala lõpu poole, nii et märtsikuuga lõpuks peaksid kõik kitsetalled käes olema. Eks paistab, kui palju maitsvat ja tervislikku piima jääb tallede kõrvalt üle.

Palju palju tallesid

Teisipäev, märts 15th, 2011

055Väljas on järjest tugevamini tunda kevade hõngu ja laudas poegivad hoogsalt lambad. Viimane nädal on olnud hullumeelne, iga päev on talledega maha saanud keskmiselt kaks, mõnikord ka kolm lammast. Eile oli üle pika aja esimene päev, kui ühtki talle ei sündinud. Ilmselt hakkab kõrghooaeg läbi saama, kuigi päris lõpuni on veel peaaegu kuu aega. Praeguse seisuga on poeginud 29 lammast, nii et tunduvalt üle poole. Tiineid oli veidi üle neljakümne, mõned eelmise aasta talled ootavad järgmist aastat. Ju on neil vaja veel kasvada.

kahenädalane pontsu

kahenädalane pontsu

Millegipärast on tänavu palju üksikuid tallesid. Ka neil, kellel muidu on olnud kaksikud. Üks lammas, kes on kolm korda sünnitanud üksiku talle, üllatas küll kaksikutega. Ja mis veel eriti üllatav, mõlemad on emased. Kaksikuid tüdrukuid on küll ka mõnel teisel olnud, kuid kaksikuid poisse on tunduvalt rohkem. Tänavu on üldse poiste aasta, ka suurem osa üksikutest on jäärad. Loodame vähemalt, et need vähesed utekesed kasvavad kenasti tublideks lammasteks, sest tahaks veel karja suurendada. Praegu on tallede arvestus peas juba sassi läinud, kuid õnneks on kõik hoolsalt vihikusse üles märgitud.

oma talle ja väikese kasutütrega

oma talle ja väikese kasutütrega

Kuigi tänavu sündib väga palju üksikuid tallesid, oleme saanud ka ühed kolmikud: kaks poissi ja üks tüdruk. Kuna eelnevate aastate kogemused näitavad, et meie lammastel kipub kolmele tallele piima väheks jääma, otsustasime proovida üht talle teise lamba alla panna. Sellel utel oli üksik poiss, kes on muuseas tänavustest talledest suurim, 1-päevasena 5,7 kg. Siiski ei ületa see veel meie talu rekordtalle läbi aastate, kes oli 6,2 kg. See utt on muidu rahulik, kuid võõrast talle ta siiski kohe omaks võtma ei kippunud. Probleemiks oli ilmselt asjaolu, et kuigi talled olid sündinud vaid paaritunnise vahega, olid nad hommikuks, kui adopteerimisprotseduuriga pihta hakkasime, juba ära kuivanud. Pihustasime emale ja mõlemale tallele peale Norrast pärit aerosooli, mis peaks maskeerima loomulikud lõhnad. Eks paistab, mis saab, praegu on seis selline, et tall saab süüa, kui utte kinni hoiame, või kui ta ise kas heina või jõusööta sööb. Võimalik, et temast saab järjekordne “lutitall”, lisaks kahele juba olemasolevale.

063Lisaks tallede sünnile on täienenud ka meie talu linnupark, nädalavahetusel koorus neli kalkunit koos portsu kanatibudega. Hetkel paistab nendega kõik korras olevat, kuid öeldakse ju, et tibusid loetakse sügisel. Kas nüüd just sügiseni oodata tuleb, aga eriti kalkunite puhul ei tasuks päris alguses veel täiesti kindel olla, et nad ka alles jäävad. Nad on lihtsalt noorena väga nõudlikud ja õrnad. Loodame parimat, igatahes eelmine, juba kuuvanune kanatibude partii on viimseni alles. Üldse on näha, et lindudel hakkab ka kevad tulema, enamus neist munevad. Uutena hakkasid munema sultani tõugu kanad ja norra valged haned. Läheks ainult ilmad ka ilusaks, siis sooviks kindlasti rohkem tibusid kasvatada. Praegu tuleb sellesse plaani suhtuda teatava ettevaatlikkusega.

Värvilised talled

Teisipäev, märts 8th, 2011

011Lammaste poegimine on hoogsalt käima läinud. Tänavu on talled suhteliselt tumedad, ei ole sündinud ühtki päris valget. Enamus on tumeda pea ja tumedate jalgadega. Paljude kehaosa on täpiline või laiguline, mõnel hallikas või pruunikas, kuid on sündinud ka täiesti musti tallesid. Ilmselt on “süüdlaseks” eesti tumedapealist tõugu jäär, kelle geenid on nii tugevad, et ei lase uttede omadel mõjule pääseda.

014Alates esimeste jäärapoiste sünnist on olnud vaid üks päev, kui lambad ühtki talle ilmale ei toonud. Mida aeg edasi, seda rohkem tuleb ette päevi, kus poegib lausa mitu lammast. Seetõttu igavuse üle kurta ei saa. Kuigi senini ei ole otseselt sünnitustegevuse juures abi läinud, on siiski palju tegemist. Oluline on jälgida, et uted oma talled ikka omaks võtavad ja neile süüa annavad. Nagu eelnevatel aastatel, on tänavugi sellega veidi probleeme. Sellest lambast, kelle kinni sidusime, oli juba eelmisel korral juttu. Nüüd on olukord selline, et hakkasin emasele tallele pudelist pulbrijooki andma. Kuigi ta oli sündides vennast suurem, on ta nüüd väiksem. Ju suudab utt niipalju eest ära põigelda, et tall ei saa ikka piisavalt süüa. Ta on küll vaikne, kuid niipea kui nende juurde läheme, jookseb ema tissi juurde. Siis saab ta süüa, kui me lammast kinni hoiame. Algul piisas vahete-vahel vaid juures 005seismisest, kuid nüüd tuleb tihti teda lausa tugevalt kinni hoida. Nii et olukord on pigem halvamaks läinud. Seetõttu otsustasingi hakata tallele lisaks pulbrijooki andma ja see maitseb talle väga. Lisaks püüame anda talle võimaluse saada ka emapiima ja loodame, et vana utt võtab mõistuse pähe. See lammas, kes eelmisel aastal peale rasket sünnitust talle omaks ei võtnud, hoolitseb tänavu küll oma jäärapoisi eest, laseb tal ilusti süüa. Ainus probleem on selles, et ta ei kutsu üldse talle, ega ei määgi talle ka vastu. Niisiis panime ta igaks juhuks eraldi, seniks kui tall saab suuremaks ja leiab ema ka teiste lammaste seast üles. Igatahes praegu kasvab poiss jõudsalt.

009Käime lambaid vaatamas mitu korda päevas, viimane kord veidi enne magama minekut. Ühel hilisõhtusel laudakülastusel nägime, et üks utt hakkab poegima. Eelmisel aastal oli üks tema talledest jooginõusse uppunud, seetõttu otsustasime teda tänavu valvata. Esimese talle sündimine võttis aega päris kaua, peaaegu südaöö oli käes. Kuna ta kõht oli väga suur, olin kindel, et tallesid tuleb rohkem kui üks. Jäime ootama. Utt hoolitses kenasti esmasündinud talle eest, kes oli tüdruk, ja miski ei viidanud, et tallesid on veel tulemas. Kui mitte arvestada seda, et juba sündinud tall oli küll kõrgete jalgadega, kuid muidu suhteliselt väike. Umbes tunnikese oodanud ja planeerides juba kojuminekut, tulid päramised ära. Oligi vaid üks tall! Ja mina veel arvasin tema kõhu suuruse järgi, et võib oodata lausa kolmikuid…

008Täna mitmendat korda lauda juurde minnes nägin, et lammas, kes kahel eelneval aastal on poegimisel abi vajanud, oli nüüd ise hakkama saanud. Tall oli just sündinud ja lebas maas. Paistis, et ei liiguta end üldse, seetõttu kartsin, et jäin hiljaks, ja oleme selle pisikese kaotanud. Kiirustasin lamba juurde ja nägin, et tall siiski veid liigutab. Hakkasin teda tugevalt heinaga hõõruma, et vereringe käima panna. peagi hakkas tall pead raputama ning varsti tegi häältki. Niisiis läks kõik hästi. Jätsin nad rahule, kuna ema näis järglase eest kenasti hoolitsevat. Kui veidi aja pärast tagasi läksin, oli tall juba püsti. Enne laudast lahkumist vaatasin üle ka teised lammaste ruumid, ja ühel noorel täiesti valgel utel oli süsimust jäärapoiss sündinud. Praegu on meil 20 talle, poisid on ülekaalus.