Arhiiv detsember, 2012

Jõululapsukesed

Esmaspäev, detsember 24th, 2012

007Ilmselt mäletavad paljud, et mõnda aega tagasi käis meil külas rebane, kes hävitas suure osa linnukarjast. Sealhulgas ka lapse lemmikud, sultani tõugu kanad. Juba siis oli selge, et püüan vähemalt nemad taastada nii ruttu kui võimalik. Kukk oli küll suures šokis, aga jäi lõpuks ellu. Niisiis, hakkasin otsima võimalusi sultani kanade hankimiseks. Praegusel aastaajal oleksin eelistanud täiskasvanud kanu või äärmisel juhul noorkanu, aga üsna ruttu sai selgeks, et neid ei ole Eestist võimalik saada. Aga välismaale ainult kanade järgi sõita on liiga kulukas. Kuna minu tutvusringkonda kuulub ka vähemalt Põhjamaade üks juhtivamaid sultani tõu kasvatajaid ja tal oli haudemune pakkuda, sündis riskantne otsus hakata vastu talve inkubaatoriga mässama.

008Mõned päevad enne ilmade külmaks pöördumist saabus Rootsist pakk 20 haudemunaga. Kahjuks oli kolm neist vaatamata hoolikale pakkimisele purunenud ja kartsin, et teisedki võivad sel juhul kahjustatud olla. Siiski lootsin parimat. Nädala pärast valgustasin munad läbi ja prakeerisin välja seitse. Neist kolm olid viljastamata või niipalju kahjustatud, et polnud üldse arenema hakanud, aga neljas munas oli loode varases arengujärgus hukkunud. Nii jäin ootama kümne tibu koorumist, kuigi teadsin, et nii palju ei pruugi tulla. 009Möödunud reedel, mõne inimese jaoks maailmalõpu ootamise päeval, hakkas meie talus uus elu munast välja tulema. Koorumine jõudis lõpule eile ja kokku sain kuus tibu. Neli olid olnud liiga nõrgad, et munasse auku teha, kuigi olid ilusti välja arenenud. Sain viis valget ja ühe musta sultani tibu. Mustad on tunduvalt vähem levinud ja tõustandard tunnustabki hetkel vaid valgeid. Hoian hinge kinni, et nad ilusti kosuksid, sest saan väga hästi aru, et talvel ei ole tegelikult hea mõte tibusid kasvatada. Annan oma parima ja kui kõik hästi läheb, siis võivad need imearmsad jõulukingitused kinkida jaanipäevaks juba mõne muna.

Tundub, et rebaseid on endiselt palju. Eile õhtupoole lauta loomi söötma minnes kuulsin ootamatult koera haukumist. Võtsin enda kaitseks kaika kaasa ja läksin piiluma. Ma ju ei teadnud, millise koeraga tegemist. Küüni ukse vahel olevast pilust piiludes nägin, et sisemise ukse ja heinapallide vahele on lõksu jäänud tuttava jahimehe koer. Kui olin ta välja laskud, avastasin põhjuse, miks ta oli sellisesse kohta tulnud -  maas lebas taas kord peaaegu üle kogu keha kärnas rebase korjus.

Ilusaid jõulupühi ning rahu ja armastust südameisse!

Jälle talv…

Teisipäev, detsember 11th, 2012

Foto0982Talv on kestnud juba mõnda aega ja viimasest blogipostitusestki mitu nädalat möödunud. Meile ei ole talv midagi head toonud, vaid neid esimesi nädalaid tahaks vägisi katastroofiga võrrelda. Ehk mäletate veel, kuidas kolme päeva järel, mille jooksul maa oli udusse mattunud, hakkas kiiresti lund sadama. Kohe hästi palju korraga, samal ajal tuiskas kõvasti. Esimesel päeval üritasime enamuse ajast toas püsida, lõuna paiku sai kilemajadki üle vaadatud ja midagi ohtlikku ei näinud olevat. Teise päeva hommikul õue minnes üllatusime päris korralikult, nähes mahasadanud lund ja tuisanud hangesid. Kilemajade juurde minnes tabas meid väga halb üllatus – mõlemal majal oli üks külg enam-vähem täies pikkuses sisse vajunud. Nii hullusti kohe, et taastada ei ole võimalik. Ainus variant on teha justkui pikuti pooleks lõigatud hooned, kuna ühed küljed alates keskmistest tugipostidest on kenasti püsti. Siiski oleks see vaid ajutine lahendus, kuna tegelikult on kogu kontruktsioon ikka päris vana, üks üheksa, teine kümme aastat.

On selge, et kurgikasvatust soovime jätkata. Nii tuleb leida võimalus saada endale uued hooned võimalikult kiiresti ja võimalikult väheste kuludega, samas peaksid need olema võimalikult vastupidavad. Kuna oli käimas investeeringutoetuste taotlusvoor, sündis otsus seda võimalust kasutada. Tegutsema pidi aga kiiresti ja teha oli väga palju. Sellest ka eemalolek muudest tegemistest Foto0975nagu blogi pidamine. Projekti enda kirjutamine oli kõige väiksem asi, ehitiste puhul on vaja veel kõikvõimalikke pabereid. Ma ei hakka põhjalikesse protsessikirjeldustesse laskuma, ütlen vaid kokkuvõttes, et projekt sai viimasel minutil esitatud ja nüüd tuleb kevadet oodata. Täpsemini aprillikuud, kui peaksid tulemused selguma. Tänavu on konkurents väga tugev, taotlejaid on rohkem kui tavaliselt, kuna on programmiperioodi viimane taotlusvoor. Nüüd peaks tulema 2-3 aastane paus ja paljud püüavad võimalust soodsamalt investeeringud teha ära kasutada.

Muidu kulgeb talv ikka nii nagu tavaliselt. Mõned erisused siiski meie jaoks on. Näiteks ei ole esimest aastat meil kõik lambad laudas, vaid umbes pooled neist elavad algselt suveks ehitatud kerghoones ja saavad väljas käia. Söödan ka neid õues. Pärli viisin ära lauta. Mitte tema enda pärast, aga pigem sellepärast, et selles ruumis, kus on veetorud ja -kraan, keegi lisaks kanadele sooja annaks. Elektriga kütmine on liiga kulukas ja seda soovin kasutada ainult äärmisel vajadusel. Uskumatu, kui palju ühel peaaegu neljasajakilosel veisel esimesest otsast sisse läheb ja tagumisest otsast välja tuleb!