Arhiiv september, 2013

Küüslaugukasvataja õppetunnid

Pühapäev, september 15th, 2013

020Eelmisel sügisel tekkis mõte viimasel ajal põllupidajate seas suhteliselt populaarset küüslaugukasvatust ise järgi proovida. Esialgu muidugi väikeses mahus, et poleks põhjust ebaõnnestumise korral väga nukrutseda. Alustamisest ei ole mõtet pikemalt kirjutada, kuna eelmisel sügisel sai seda blogis juba mainitud.

Kevadel hakkas küüslauk kenasti kasvama. Küll märkasin peenrates tühje kohti, mida pidasin loomulikuks, kuna seemne hankimise viimasele hetkele jätmisega pidin leppima sellega, mida veel saada oli. Aga need, mis olid tärganud, olid ilusad. Suve alguse põua pärast, mida mitmed küüslaugukasvatajad tänavu kirusid, mina muretsema ei pidanud, kuna peenrad asusid suhteliselt niiske koha peal.

Ühel ilusal augustikuu päeval võtsin küüslaugu maast üles. Et proovisin mitut sorti ja koristasin neid korraga, oli näha, et osade jaoks oli aeg õige, samas teistel juba hiline. Viimastel märkasin ka niiskuskahjustusi, millele oli peale koristamisega hilinemise aidanud kaasa ka vahepeal üsna pikaks veninud sajuhood. Igatahes üles said need võetud ja vedasin laka peale kuivama.

Puhastamise ajal oli märgata veel rohkem kahjustatud mugulaid. Kindlasti oleks olukord olnud parem, kui kuivatamine toimunuks veidi kiiremini. Kui õhk on niiske õues, siis on see niiske ka lakas, olgugi tuulutus korralik. Õnneks oli korralikku küüslauku ka piisavalt ja müümise asemel otsustasin selle hoopis maha panna, et proovida korra veel ja veidi suuremalt. Seekord teen palju asju teisiti ja siinkohal sõnastaksingi mõned oma kogemustest saadud õppetunnid, mida olen ka erinevates kirjandusallikates kohanud:

1) Kõige alus on kvaliteetne seeme. Kehva peale ei ole mõtet peenrapinda raisata, sest sealt ei tule niikuinii midagi.

2) Erinevad sordid  ja erineva suurusega mugulad tuleb eraldi maha panna ning segaduste vältimiseks tähistada.

3) Liigniiskuseohuga maale küüslauku pannes peavad peenrad olema kõrgemad, et niiskus ei pääseks kahjustama. Just sellepärast kasvatavad Peipsi-äärsed inimesed sibulaid kõrgpeenardes.

4) Õige koristusaeg on väga tähtis! Hilinemise korral hakkavad varred juba mädanema, pealegi ei pruugi kõiki küüslauke sel juhul üldse üles leida.

5) Korralik kuivatamine on väga oluline! Ma veel täpselt ei tea, kuidas, aga järgmiseks aastaks tuleb oma küüslaukude kuivatamiseks ka lakapealsest midagi paremat välja mõelda, sest muidu ei oleks eelnevatel nõuannetel üldse mõtet.

Väetamisega sain vist kenasti hakkama, sest mugula suurus oli korralik, aga kindlasti saab paremini. Kasutasin põhiliselt mitu aastat seisnud küülikusõnnikut. Igatahes enne selle sügise koguse mahapanekut on plaanis end veel sel teemal harida, loen kasvõi mõne vastava raamatu läbi.