Blogi avalehel

Suvepuhkuselt tagasi

august 10th, 2013

003Mõnikord lihtsat on nii, et tekkib vajadus puhata ka asjadest, mida väga nauditakse. Hetkel kehtib see sellesama blogi kohta. Ma lihtsalt tundsin mingil hetkel, et pean väikese pausi tegema. Justkui polnud midagi öelda, kuigi pidevalt toimub midagi. Suvi on tavaliselt üsna sündmusterohke, ometi on see kõige õigem aeg kirjutamisest puhkamiseks. Suvel on ju õues nii palju tegemist ja arvuti juurde nii tihti ei sattugi, Arvan, et see kehtib nii minu kui lugejate kohta. Igatahes olen nüüd tagasi, et jääda, ja kirjutan jälle oma talu sündmustest.

Kuigi suvel on väga palju erinevaid töid vaja ära teha, on loomakasvatajale kindlasti tähtsaim söödavarumine. Juba kevadel olime otsustanud, et sel suvel teeme ka silo. Tegelikult oleks õigem öelda, et ostame vastavat teenust, kuna endal meil silotehnikat ei ole. Ühel juunikuu päeval saabusid noormehed Tartu lähedalt kahe traktori ja silotehnikaga meie põldudele. Eelnevalt olid nad siin läheduses ühele lihaveisekasvatajale, kes sobiva teenusepakkuja leidiski, mitusada rulli teinud. Et lammastele on veidi närvutatud silo parem kui päris toorest heinast tehtu, niitsime umbes päev enne teenusepakkujate tulekut oma niidukiga rohu maha. Hiljem kaarutasime selle vaaludesse. Arvan, et saime kvaliteetse sööda, mis peaks lammastele talvel väga palju juurde andma. Kuna me polnud varem oma põldudelt silo teha lasknud, siis ei osanud rullide kogust ette ennustada. Nii arvasime millegipärast, et peaksime mahaniidetud rohust saama 60-70 rulli, kuid tuli vaid 46. Tegelikult peaks sellest oma karjale piisama, kuid alati on hea, kui veidi on varuks. Pealegi tahtsid kohalikud jahimehed metsloomade jaoks kümmekond rulli osta, kuid neile ei jagunudki nüüd. Samas, meil oleks võimalik ka teise niite silo teha, kui teenusepakkuja leiame.

010Iga-aastane heinategu tuli samuti ette võtta. Selle töö järg jõudis kätte juuli alguses, kui ilmad olid ka suhteliselt ilusad. Heinateo puhul on ilm väga oluline, kui mitte tähtsaim faktor. Rohi võib juba olla õiges kasvufaasis, aga kui vihma sajab, siis ei jää muud üle, kui oodata. Igatahes ilus ilm tuli ja niitsime rohu maha. Et aasta-aastalt on probleem abiliste leidmisega, tuleb ju väikepakid kohe varju alla toimetada, sündis mõte lasta suurem osa heina teenusena suurtesse rullidesse pakkida. Arvutasime, et rahaliselt me eriti ei kaotagi ning kui söötmine talvel õues toimub, kulutame ka selle töö peale vähem aega ja energiat. Saime kokku 51 u 300 kg heinarulli.

Ilmaga vedas ja nüüd julgen öelda, et vajalik kogus talvesööta on varutud. Ehk nüüd ei ole vajadust talvel panna blogipostituse pealkirjaks „Söödavarumine“. Saime ka väikepakid kenasti varju alla ja koguseliselt tuli neid rohkemgi, kui arvasime. Mingi osa tuli neid siiski  teha. Näiteks küülikute puhul on väikepakkidega tunduvalt lihtsam toimetada. Sama kehtib ka lehma kohta. Täpselt nii – saangi jaanuari lõpus lehma! Minu ilus punavalge Pärli on üle 3 kuu tiine. Kuigi tal oli algul indlema hakkamisega probleeme, sai ta tiineks esimese seemendusega. Nii et veel veidi alla 6 kuu vabadust, lehm seob ju veidi rohkem talu külge. Samas kui on juba nii palju loomi nagu minu talus, siis ega seda vabadust ringi hulkuda eriti enam ei olegi. Ega ei tahagi. Ja kui tahtmine tuleb, siis on vaja head organiseerimisvõimet ning saab ikka oma käigud ära käia.

Jäta vastus