Sokuke ja õhtune kurekontsert
May 15th, 2012Passisin terve päeva Eesti Energia asjameest, kes pidi tulema kilbist plommi maha võtma. Jäigi tulemata. Kohe läheb kilpi siseneva kaabli vahetuseks, sest vana on pärit aastast 1959 ja isolatsioon on ohtlikult pudedaks muutunud. Keevitaja tegi uue püstiku ka valmis ja kogu kupatus läheb väljavahetamisele. Sellega seoses ka plommimine.
Nii ma ei julgenudki enne tööaja lõppu kodust kaugemale minna. Niitsin muru ja trimmerdasin kanalisatsioonitrassi kaevamisest sügisel jäänud songermaad. Seal võtab kivide väljanoppimine ja tasaseks taastamine veel hulga aega. Võilill ja mailane tungivad aias peale. Tegelikult on see sini-kollane vaip eemalt vaadates väga ilus, aga kus sa saad seda imetleda, kui naabritel juba mitu päeva tagasi esimesed niitmised tehtud. Sihuke sunduslik kambavärk, kui inimeste läheduses elad. Iga päev üks niidukite võistlus. Metsaelu käib õnneks looduse rütmis.
Lõpuks oli natuke vaba voli ja viuh! kodust minema, et tunnike omaette olla.
Igapäevast teed sõites möödun alati ühest jäätmaa tükist, kus mitukümmend aastat tagasi tehtud maaparandus tulemusi ei andnud. Metsast ikka põldu ei saa ja kümmekond hektarit muutub tagasi metsaks. See hooldamata jäätmaa on igal suvel rukkirääkude lemmikpaik ja mõnikord kohtan pajupõõsaste vahel ka põtru või metskitsi. Tänagi paistis üks sokuke kuluheina tagant piilumas.
On veel teinegi põld, mis paar aastat harimata ja kus käib nüüd vilgas elu. Üks sookure paar on seal igaõhtune patseerija. Neile lendas seltsiks veel üks paar. Kohe pandi pasunad hüüdma. See on minu kõrvadele üks kaunis kevadmuusika.
Sookurgedele mõeldes tuleb meelde jutuajamine äsja Venemaal käinud loodusmeestega. Vähem kui sada kilomeetrit meie piirist kagu suunas ei kohta sookurge praktiliselt üldse. Ainult ühel tugevasti valvataval looduskaitsealal juhtusid meie mehed kaht sookurge nägema. Sama lugu olevat partide ja kanalistega. Jaht ja kalapüük on Venemaa maapiirkondades üldlevinud toiduhankimise viis. Ettevõtlust pole, tööd on vaid linnades ning igaüks vaatab ise, kuidas oma põllulapilt kartulid-kapsad-juurikad saab. Liha hangitakse loodusest. Selle poolest erineme natuke oma naabritest – kurge ei söö, hoopis kuulame.















