Arhiiv: 'Paberitöö' kategooriale

Muudeti määrust

Saturday, March 2nd, 2013

Täna tuli metsaühistu kaudu kiri, et põllumajandusministri määrus, mille järgi menetletakse metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuste taotlusi (meede 1.5.1), on muudetud kujul saanud kinnituse ja avaldatud Riigi Teatajas I, 25.02.2013, 4. Jõustus alates 28.02.2013.

See määrus puudutab muu hulgas ka noorendike hooldamise ja harvenduse toetuste taotlusi, mis esitati 2012.a. sügisvoorus. Seni kehtinud määruse järgi võeti menetlemisel aluseks vaid metsaregistri andmed, mis seisavad seal muutumatutena 10 aastat, alates metsa takseerimisest ja andmete sisestamisest andmebaasi. Metsakorraldustöid aga tehakse vaid iga 10 aasta möödumisel. Nüüd on lubatud arvesse võtta ka muid dokumente (nt. metsateatised või kohapealne kontroll-ülevaatus), et saaks tõendatud vahepeal kasvama pandud noorendiku olemasolu ja vajadus hooldusraieks.

Määruse muutmise vajadusest kirjutasin siin blogis 6.veebruaril pealkirja all „Ajale jalgu jäänud metsaregister“. Aruteludes tuli välja, et metsaregistri andmete jooksev muutmine ei tule tehnilise keerukuse ja võimalike vigade tõttu kõne alla, seega lahendust nagu ei paistnudki, kuni Erametsakeskus ja Erametsaliit tulid metsaomanikele appi ja veensid põllumajandusministrit määrust ajakohastama. Loodetavasti lähtutakse toetuste menetlemisel nüüd uue määruse tingimustest ja üks probleem saab kiire lahenduse.

See, kas me näiteks pärast 2020-ndat aastat veel Euroopa Liidust metsanduslikke toetusi saame, on kahtlane. Seega peame metsaomanikena valmis olema säästlikult, ilma toetusteta, toime tulema. Oleks tore, kui tolleks ajaks veel küpset ja väärtuslikku metsa jätkuks, mis metsaomanikule aeg-ajalt veidi tulu annaks. Seni aga võtkem võsasaed ja kiinid kätte ning tehkem võsastunud noorendikud korda, et mets kiiremini taastuks.

Toetustest.

Sunday, March 14th, 2010

Vahepeal tuli Erametsakeskuse otsus kultuuride hooldamise kohta ära ja lootus on toetusraha kätte saada. See on siseriiklik toetus, mille juhendid on arusaadavad ja asjaajamine ladus. Hoopis suurem jama on Euroopa Liidu toetustega. Need said vormistatud metsaühistu kaudu.

Suureks pettumuseks oli, et kuuselatvade võõpamisel repellendiga osutus oma tööst toetuse vääriliseks vaid tühine osa (11,5%) taotlusest. See ei tasu paberite koostamise ega päeviku pidamise vaeva ka mitte. Küllap ei saanud ma juhendist õigesti aru ja kahetsen, et taotlus üldse sai esitatud. Parem teen seda tööd oma äranägemist mööda ja sobiva ilmaga ega pea arvestama tähtaegadega. Siis pole lootusi vaja üles kütta ega hilisemaid pettumusi üle elada.

Lumesadu jätkub ja talv ei taha taanduda. Metsas liikuda ei saa. Midagi rõõmustavat on raske otsida. Lõpuks tellisin endale ka laiad jahimehe suusad ja homme selgub, kas saan need kiiresti kätte või sulab enne lumi ära. Eks jäävad siis järgmise lume ajaks tagavaraks.

Mõtted laiali.

Wednesday, March 3rd, 2010

Istun paberite taga ja teen eelmise aasta kokkuvõtteid. Mõtted on mujal. Vahin aknast välja, kuidas linnud lumesajus okstel kössitavad. Töö ei edene. Lappan kaustades edasi-tagasi, kontrollin ja teen konksukesi. Silmad hakkavad kipitama ja kael jääb kangeks. Tuleb aeg maha võtta. Viskan õues tunnikese lund.

Imelik mõelda, et pikad tööaastad möödusidki suuremalt jaolt laua taga kirjatöid tehes, tabeleid ja arvustusi koostades. Vahel ikka sai mõneks ajaks ka välja objektile sõita, et kontorist pääseda. Siis oli see igapäevane töö, mille eest sai palka. Praegu ma lausa vihkan raamatupidamist, seda nokitsemist ja täpsust. Hoopis huvitavam on valmis kokkuvõtete põhjal analüüsi teha.

Kaalusin oma eelmisel aastal kogutud „saagi” ära – 4 kilo kalkulatsioone, arveid, maksekorraldusi, kviitungeid. Kõik nii tähtsad, et peab vähemalt 7 aastat alles hoidma. Ikka maksuameti jaoks. Terve kapp on kaustu täis, alates 1994-ndast. Algul oli paber kollasem ja õhem, kaustad ka kergemad. Selline on füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE saatus. Kui oled kord selle ettevõtlusvormi lõksu jäänud, siis sured ka FIE-na.

Olen viimasel ajal nagu puuri pistetud varblane, kel toit küll ees, aga pole vabadust. Igatsus oma tuttavatesse metsatukkadesse ja jõekallastele pääseda muutub väljakannatamatuks.

Eurotoetuste põhimõtted peaksid lihtsamad olema.

Tuesday, September 15th, 2009

Juba mitmendat korda oli metsaühistu rahvas jälle koos ja põhjuseks ikka eurotoetused. Hunnik pabereid, pakkumisi ja kõike muud Kadri laual, et saaks hakata ühist taotlust vormistama. Meestel näod tõsised ja mõtlikud.

Hakkan üha kindlamalt arvama, et parem oleks, kui seda janti poleks. Väikemetsaomanikul on üksi raske toetuseks vajalikke mitmekesiseid tegevusi kokku saada (nagu ulukiaiad, koridoridesse istutatavad kultuurid ja muu lollus), et siis näiteks noore metsa hooldus toetuskõlbulikuks tunnistataks. Sedagi tööd ei tohi ise ära teha. Seepärast kogutakse hindepunkte metsaühistu liikmete erinevate tegevuste kaudu kamba peale kokku. Kuna rahade liigutamine toimub ka läbi metsaühistu, siis sõltub ühistu edukus (toetusraha saamine) liikmete omavahelisest koostööst. Aga eestlane on ju loomult individualist…

Lugenud erametsa foorumis Lauri ja Taavi kirjutatut, tundub, et oleks parem, kui süsteem oleks lihtne ja toetusi vähem. Praegu on ilmselgelt üle administreeritud ja eurotoetused ei jõua väikeomanikeni. Või ongi see nii mõeldud?

Kuni euroraha lausa pakutakse, võiks parem olla iga-aastane metsamaa hektaripõhine pindalatoetus, mida makstakse nagu Natura toetusi. Seda saaksid:
1. kaitsealused metsad, sh. Natura,
2. piirangutega metsad (püsielupaigad, siht- ja piiranguvööndid),
3. kuni 30-astased tulundusmetsad, kus on tehtud kõik metsakasvatustööd (istutamine, kultuuride ja noore metsa hooldus). Siia haakuks ka Taavi soovitatud metsade sertifitseerimine, mis ongi hea metsandusliku tava järgimise märk. Seadusega ettenähtud tähtajaks uuenemata jäänud(jäetud) lankide omanikud kustutatakse kohe toetuse saajate nimekirjast.

Kontrollimiseks on andmeid võimalik saada Metsaregistrist (inventeerimisandmed) ja Keskkonnaametist (metsateatised, lankide uuenemine). Eelduseks on, et metsad on inventeeritud, registrisse kantud ning looduskaitseliste piirangute andmed olemas. Nii jõuaksid toetused ka väikeomanikeni. Kontrollijate armee on ju PRIA-l ja Erametsakeskusel olemas ning pärast esmast andmete sisestamist jääksid edaspidised taotlusvoorud olemata. Pole vaja raha ja aega koolitusteks ning kokkusaamisteks raisata. Ametnikud klõbistaksid arvutites ja kontrollijad käiksid metsades. Metsaomanikud saaksid paberikogumise asemel tõsisemate asjadega tegelda.

Investeeringutoetused metsatehnikasse ja puidutööstusesse võiksid olla metsakasvatuslikest või metsahoiu toetustest lahus, eraldi meetmena ja teistel tingimustel.

Talvele mõeldes.

Friday, October 17th, 2008

Pimeda ja kõleda ilmaga liiguvad mõtted talve peale. Külamees, kes vahel käib mul pärandkultuuriobjektil ehitustöödel abiks, meisterdas uue söögimaja lindudele ja panime selle juba üles. Jõe ääres on üks varjualune, mida viimastel talvedel olen kasutanud lindude söögimajana. Toidulaud on varikatuse all, kaitstud vihma ja tuule eest. Linnud on sellega hästi kohanenud. Ka orav käib seal sorteerimas.

Lisaks toidumajale on valmis saanud ka 8 pesakasti tihastele ja üks suur kakukast. Plaanis on ka teine händkakule teha ning veel värbkakule ja karvasjalg-kakule. Kevadel on põnev teada saada, missugused majakesed kasutusse on võetud. Händkakk oli tänagi oma puu otsas, juba neljas päev samas kohas.

Hooldasin kitsekahjustustega kultuure (istutatud 2003.a.) edasi. Kahjud, mis kitsed tegid 2004-2005-2006, on päris hullud. Väljalangenud puid tuleb rohkem ette kui eelmistel aastatel märkasin. Hooldustöö on erilist tähelepanu nõudev. Olen taimed ise istutanud ja seepärast oskan hinnata vahemaad, kust peaks järgmise üles leidma. Mõtlesin tööd tehes eramets.ee foorumis käiva arutelu üle, kus mõned pakuvad, et teevad päevas 1,5 ha kultuuri hooldust ja 1 ha valgustusraiet noorendikus. See on täiesti mõeldamatu või tehakse tööd pilla-palla. Kiirustades võivad istutatud taimedki maha lõigatud saada. Peaasi, et saaks üle käidud ja raha kätte. Mina sellist tööd ei austa ega taha, et keegi võõras minu metsas lohakat tööd teeb. Kuni jõuan, teen ise, kasvõi 0,2 ha päevas, ja toetust ei küsi. Juba jälle need toetused! Noh, küsiks küll, aga oma töö oma metsas polevat Eesti ametnike sõnul Euroopa Liidus ette nähtud. Tuleb nimelt selline pilla-palla-teenuse pakkuja tellida, siis toetatakse. Linnas elavale metsaomanikule, kel muu töö, aga mets kaugel, sobib teenuse tellimine. Aga talupere või maal oma metsa juures elav metsaomanik tahaks oma kätega nii metsa istutada ja hooldada. Ei usu mina neid põhjendusi metsandusmeetme tingimuste koostajate suust, et sellised on EL-i nõuded. Et hooldustööd peavad kuludokumentidega tõendatud olema. Aga kuidas saab samal ajal tunnistada metsaistutusel oma tööd, tuleb vaid päevikut pidada. Milles siis erinevus?