Arhiiv June, 2008

30. juuni Uued tööd

Monday, June 30th, 2008

Kartsin endale seatud ajagraafikust maha jääda ja töötasin ka eile, pühapäeval, mõne tunnikese metsas. Kraavikaldad said korda ja naabri poolelt teeserv samuti kõrgest rohust puhtaks niidetud. Ka eile kuulsin käo kukkumist. Lisaks temale nägin, kuidas kaks kanakulli tegid äkksööstu kiivitajate parve. Vist jäid ilma saagita. Uurisin kiivitajaid lähemalt ja need pisikesed tibud, kes veidi üle kahe nädala tagasi auto ees teel ukerdasid, on kasvanud tublideks lennuvõimelisteks noorkiivitajateks. Hoiduvad kulli rünnaku ajal parve keskele ja suudavad vanalindudega sama kiiresti lennata.

Täna tegime algust metsatalu keldri töödega. Müüride säilitamiseks on plaanis valada müüridele peale betoonikiht. Võtsin kodust käsikäru, naelu ja tööriistu kaasa. Sain mõneks tunniks paar abilist, kes raketised valmis ehitasid ja loodi ajasid. Nüüd jääb mõni päev aega veel kive sorteerida ja neid müüri lohkudesse sobitada. Taluõuest aegade jooksul kogutud rauakola kulub samuti valamistöödel ära.

Lõuna paiku oli kõva vihmahoog ja õhtu eel niitsin läbi paksu rohu mõned rajad, kustkaudu parem liikuda ja istutatud kuusetaimedele ligi pääseda. Kuused on pärast jaanivihmasid saanud hea kasvuhoo sisse. Ka need, mis kuivaga ootasid, on kasvud välja sirutanud. Rohi taimedele esialgu liiga ei tee, sest ma sain kevadel väga tugevad ja pikad kuuseistikud. Mõne aja pärast tuleb uuesti üle vaadata ja võimalik, et peab rohtu tallama hakkama.

28. juuni Miski on valesti

Saturday, June 28th, 2008

Sõidan metsa ja tee ääres ilusal heinapõllul töötab frees, mis purustab kogu rohumassi ja sinnasamasse see kõdunema jääbki. Toonekured ja üks hiireviu on samuti jaol, sest konna- ja linnuliha ei või lasta niisama raisku minna. Vastuolulisi mõtteid on juba mitmendat aastat tekitanud see PRIA toetustele rajanev „põlluharimine”. Kui maaomanik küsib rentnikult tollele vastuvõetamatut rendiraha ja rentnik loobub maatüki kasutamisest, siis omanik lihtsalt purustab ilusa loomasööda sinnasamasse põllule ja võtab vastu PRIA toetuse. Kasumiga. Meie kandis on maa hindepunktid nii kõrged, et neid põlde ei ole lubatud ka metsastada, mis oleks vastuvõetavam ja mõistusepärasem. Paljud sellised toetuste põllutükid on suurte teede või farmide läheduses. Kui oleks tegu maastikuhooldusega või puisniitude taastamisega, siis saaksin taolisest niitmisest aru, aga raisata väärt põllumaad – siin on miskit väga valesti. Lohutuseks mõtlen, et need EL-i toetused ei kesta igavesti ja põld leiab kunagi kindlasti mõistliku kasutaja.

Niidan oma kraavikallast edasi ja ronin alla kraavipõhja pajupõõsaid piitsutama. Pärastlõunal sätib taevasse tumedaid pilvi, lööb välku ja müristab. Vihm katkestab töö. Ongi aeg koju sauna kütma minna.

Oh-sa-mait, milline sagimine karjamaale rajatud männinoorendikus käimas oli! Kadakatäksi perel on pojad pesast välja lennanud ja neid jätkub igale oksale. Seni peatusin igal möödasõidul selles kohas ja vaatasin, kuidas vanalinnud suuri nokatäisi ussikesi ja putukaid kogusid. Enne pessalendu peatuti mõne noore männi ladvas ja oodati, millal ma ära lähen. Pesa asukohta linnud ei taha reeta.

27. juuni Üle(valt)vaataja

Friday, June 27th, 2008

Alles õhtu eel jäi sadu järele ja sain mõne tunni metsas tööd teha. Metsa sõites nägin, et vald on lasknud külatee ääred kenasti rohust puhtaks niita. Eks minagi suundusin samade mõtetega oma maa piirile, kus tee ja metsa vahel on suur kraav ja selle kallastel liiga metsikuks muutunud rohi. Mööda sõites või käies ei näe, kes metsa all liigub. Eks teine mõte ole sel niitmisel veel. Nimelt hakkasid tee ääres kasvama kenad looduslikud kuused ja õige jõu said nad siis sisse, kui vahelt lepad välja võtsime. Nüüd tuleb aeg-ajalt lepavõsa koos rohuga maha niita ja aastatega on kallas muutumas kenaks kuusealleeks. Mõned vahtrad on end sinna vahele sättinud ja neid hoian ma eriti hoolikalt. Kerge see töö pole, sest, lõikur seljas, tuleb turnida järsul nõlval, mis täna pärast vihma parajalt libe oli. Neid hooldustöid tehes tiksuvad mul tihti kõrvus kadunud Robert Lepiksoni sõnad, kui temalt, rikkalt mehelt küsiti, et milleks tal seal Võrumaal Kündja talus vaja mütata. Vastus oli, et kasvõi üks väike lapike Eestimaad saaks korras hoitud ja poleks mahajäetud talusid. Ei tea, mis nüüd Kündjast saanud on…

Kui pausi pean ja lõikurisse bensiini lisama hakkan, märkan pea kohal ülevaatajat. Konnakotkas tuli uurima, et kes see põristab ja oleks juba aeg minema hakata. Pärisperemees olen siin ikkagi mina. Noh, hea küll, oled mu ammune tuttav, niida pealegi, siis on kergem metsaserval passides hiirekesi märgata. Pisipere vajab ka toitmist.

Eks me ole samasuguseid vestlusi mõttes juba mitmeid aastaid pidanud ja alles pärast kotkaste lahkumist sügisel hakkan end uuesti peremehena tundma. Samas vaja ka jälgida, et rännuteedelt tagasi jõudes oleks mu sõpradel kodu kenasti hoitud ja kaitstud.

Kõrval rapsipõllul algab kiivitajate lärm. Miskit on lahti, sest õhus on tohutu linnuparv, mis voogab kord siia, kord sinna. Ühel hetkel vuhiseb mu nina eest läbi pruuni sulestikuga pikasabaline kull, otse kraavi kõrvale metsatukka. Raudkull! Tema siis tekitaski kiivitajate koloonias sellise paanika.

Kägu kukkus nii eile kui ka täna. Loen pööripäevast veel kolm nädalat julgesti edasi.
Tänane päev on olnud liiga positiivne selleks, et kirjutada oma vestlusest ühe noore maaperega. Sellest kindlasti tulevikus eraldi teemana, sest puudutab meie metsanduspoliitikat ja maal elavat väikemetsaomanikku.

26. juuni Hein rinnuni

Thursday, June 26th, 2008

Päev läks oma plaanide kohaselt ja asja ette. Uurisin võimalusi segumasina ja generaatori rentimiseks, sest peagi tuleb vana keldri juures paar talgupäeva müüridele betoonvöö peale valamiseks teha. Talgulisi ja oma pere rahvast saan tõenäoliselt vaid nädalavahetusteks. Mida rohkem töökäsi, seda kiiremini saab tehtud. Kelder on üks osa pärandkultuuriobjektist.

Seni aga naudin tööd, mida saan segamatult üksinda teha. Vahetasin trimmeri rohuketta vastu, sest varjulistes kohtades on rohi lausa rinnuni sirgunud. Hakkan ette valmistama üht põllusiilu tuleva kevade metsaistutuseks. Talvel lõikasin kraavidest paju- ja toomingapõõsad maha, eeloleval talvel saab suured remmelgad ja lepad küttepuudeks saagida. Kõrval põllulappidel kasvavad nn. rootsi kuused, mis osteti Eestisse sisse 2001.a. Kasvavad võimsalt ja jäid metskitsedest puutumata. Aga mine sa tea, vaatasid, et väljamaa värk, eelistagem ikka eestimaist… Nüüd on plaan ülejäänud tühjalt seisev maa veel kuuski täis istutada. Kõrrelised, vaarikad ja putked on mulle peaaegu ninani, mõned takjad ka sekka. Niidan need kõik maha ja sügisel peab selle maa veelkord üle vaatama. Tean juba ette, milline töö istutatud taimede hooldamisel mind seal ees ootab, aga maa on rammus ja rootsi kuuskede kasv on igal aastal suurepärane. Kolm-neli aastat muret ja hooldamist ja siis saavad nad ise hakkama.

25. juuni Jaanijärgne

Wednesday, June 25th, 2008

Täna õhtul heitis päike pikki varje ja koju sõites oli nukravõitu tunne, et suve haripunkt on möödas. Eks nii olegi, et päev hakkab taas lühemaks minema, kuigi ilus suvi peaks veel ees olema.

Jaaniõhtul oli mitu vihmavaba tundi, nii et sai metsatalu õuel jaanitule põlema panna ja üht-teist ka suhu pista. Keskööl kuulasin öösorri, koguni kaht korraga ja lähestikku. Hästi põneva väljanägemisega lind, keda on raske märgata, aga valgel ööl hääle suunas minnes võib see võimalikuks saada. Minul pole veel seda õnne looduses olnud. Vihmasest jaanipäevast oli kasu ka, sest sain mitu kaustatäit pabereid korrastatud. Seda tööd ei taha ju ilusa ilmaga sugugi teha.

Täna hommikul tundis mu 85-aastane ema end halvasti ja jäin kodu lähedale. Muru sai nulli peale pügatud, saeveskile raha üle kantud. Muud kodutööd nagunii. Õhtu eel oli emal juba parem ja käisin metsatalu maadel. Kärpisin paar tundi oksi ja tassisin need lõkkeplatsile. Kuhi sai uuesti sama suur kui enne jaanitule süütamist. Tee ääres põllul on oder pead loonud, koduaias õitseb kartul. Lindude hääli jääb vähemaks, aga kägu kukub veel. Kuulsin kord külanaiselt, et käo kukkumise lõpu järgi ennustatakse talvekülmade algust. Nimelt: kui mitu päeva pärast jaani kägu kukub, niimitu nädalat pärast sügisest pööripäeva saabub püsiv külm. Olen seda mitu aastat jälginud ja kõigil talvedel, välja arvatud see viimane, on käokukk üsna täpseks osutunud. Täna siis esimene päev jaanijärgset kukulindu kuulmas, lisaks nägin teda ka lendamas. Parajalt pika sabaga tegelane, sarnaneb mingil määral kullilistele.

23. juuni Valgeselg

Monday, June 23rd, 2008

Eilne päev oli sündmusterohke nii metsas kui kodukandis üldse. Keskpäeval taasavati meie kihelkonnas Vabadussõjas langenute mälestussammas. Tseremooniale andis kaalu Kaitseliidu Pärnu malevlaste rivi ja kodualevist pärit kolonelleitnandi Raivo Lumiste kohalolek ja sõnavõtt. Pidulikkust lisas piirivalveorkester Arvi Miido juhatusel. Taas on tegemist omakandi mehega. Sellised sündmused panevad mõtlema iseseisvusele, vabadusele ja oskusele olla oma maa, sealhulgas ka oma metsade peremees.

Ennelõunal olin metsas jälgimas, kuidas suve saabumine seal käib. Jõeäärses lehtpuumetsas käis puutüvedel sagimine. Valgeselg-kirjurähni pojad olid maailma avastama tulnud. Üks nooruke rähn harjutas puukoore vahelt toidu hankimist, võimles ja tegi tiivasirutusi. Viimastel aastatel on nendel lindudel minu metsas üha paremini läinud. Küllap aitab kaasa ka see, et kaldakaitsemetsades on piisavalt säilinud surnud lehtpuid, mida valgeselg oma eluks vajab.

Olin sättimas end õhtuseks vaatluskäiguks, kui kohtusin oma klubikaaslaste kotkameestega, kel oli käsil igasuvine kotka- ja must-toonekurgede poegade rõngastamine. See aasta on meie maakonna kaljukotkastel suhteliselt edukas olnud, mustkurgedel keskmine. Kahjuks minu maade kõrval asuval looduskaitsealal kotkaperel poega polnud. Paistab, et neil käibki pere kasvatamine üle aasta. Eelmisel aastal oli üks poeg, üle-eelmisel mitte ja nii vahelduvalt. Paari nädala pärast saame teada, kuidas väike-konnakotkastel läinud on. Kui kaljukotkad ja must-toonekured pesitsevad enamasti looduskaitsealadel, siis konnakotkaste elupaigad asuvad suuremalt jaolt erametsades. Kui omanik suudab oma metsas peale rahapuude märgata ka muid rikkusi ja oskab tasakaalu säilitada, on lootust tulevikuski rääkida Eestimaa mitmekesisest loodusest, mida mujalt Euroopast üha raskem leida.

21. juuni Pööripäev

Saturday, June 21st, 2008


Öösel algas kalendrisuvi. Päev on mõnusalt tuuline ja vahelduvalt nii päikest kui pilvi. Saematerjal sai virna staabeldatud ja pärast kärbin taluõue jalakatelt maadligi laiutavaid oksi ning tassin tuulega murdunud oksarisu lõkkeplatsile. Jaaniõhtuks on kõik valmis. Jõeaasal ja teepervel on nüüd õitemeri. Kohe algab ka angervaksa õitseaeg. Metsmaasikad ootavad noppijat.

Tervituseks kuulen metsast konnakotka kilkeid ja siis näen taeva all veel kaht lindu. Tundub, et see kolmas on sissetungija, keda üks vanalindudest oma territooriumilt eemale tõrjub. Heinapõllul hiilib rebane, rapsipõllul on täna ebaharilikult palju kiivitajaid. Lõokeste rõõmus triller kostab nüüd nii noorte kui vanade suust.

Lõikan viha tegemiseks kimbu kaseoksi ja hakkan sauna kütma. Valgete ööde suvi on käes.

20. juuni Sarvik

Friday, June 20th, 2008

Jätkame eile alustatud saematerjali vedamist ja virnastamist. 6-meetrised prussid on rasked ja tuleb tassida kõigepealt üle silla, siis majaasemest mööda üle platsi keldri lähedale. Mu abilised väsivad kiiresti ja töö jääb pooleli. Lubasid homme uuesti tulla. Mina niidan veel 4 paagitäit tühjaks ja saan jaaniks plaanitud töö lõpule. Üks korralik päev kuluks veel. Kella viiest tulevad läänetaevasse tumedad pilved ja hakkab vaikselt vihma tibutama. Ega poleks rohkemaks enam jõudu ka olnud. Kevad saab tänasega läbi. Ilus aeg oli.

Prusside vahelt tuli välja üks sarviline ja suurt kasvu sitikas. See on puidusikk, va kurikael. Kuuse-puidusikk otsib elupaigaks okaspuitu, mis suvel metsa jäetud. Tema tõugud, sellised helekollased rammusad tegelased, uuristavad puidu sisse sügavaid käike. Närivad krõbistades nagu hiired. Saeveski oli kindlasti neid puidukahjureid täis ja paar tükki rändasid koormas tagasi metsa. Uhke pikkade tundlatega sarvik.

Loen tänastest metsauudistest, et jälle müüakse Eesti metsakinnistuid, seekord rootslaste kontsernile Södra Metsad. Ja kuuldavasti ei jää see viimaseks tehinguks. Eestlane ei taha olla oma maa peremees, matsirahvas jääbki matsirahvaks. Paljud tagastatud maade omanikud, oskamata või soovimata oma metsaga midagi ette võtta, müüsid (odavalt) kuulutuste peale selle edasi kiiret tulu teenivatele Eesti äriühingutele, nii metsa- kui kinnisvarafirmadele. Raiuti ja teeniti kasumit, aga kui saabus aeg uut metsa kasvatada ja tulude asemel suuri kulutusi tegema hakata, müüakse see edasi, kasvõi hiinlastele. Äri on äri ja sellel pole miskit tegemist isamaa, rahvuse või kodupaiga hoidmisega. Kurb…

19. juuni Ootamine

Thursday, June 19th, 2008

Eile oli ebaõnnestunud päev ja polnud tahtmist midagi päevikusse kirjutada. Olin ootamisest lihtsalt väsinud. Lõunaks oli saematerjal valmis saetud ja õhtupoole pidi auto tulema. Ei saanud oma tööd ka teha, sest tuli olla valmis, et vedajale kohad ja teed kätte näidata. Õhtu eel selgus, et veoautol oli miskit elektroonikaga lahti ja enam ei käivitunud. Et väsinud vaimu kuidagi ergutada, niitsin hilisõhtul kodus maantee ääred jaanipäevaks puhtaks.

Täna selgus, et spetsialist, kes vea üles otsiks, saab alles homme tulla. Hea, et metsaühistus on mitmeid tuttavaid, kellelt abi küsida. Õnnestuski kokku leppida, et saan auto, aga enne tehakse oma veod ära. Nii jäingi passima tee äärde, et hiljem äkitselt kiireks ei läheks. Ootaja aeg on pikk. Ja siis näen tee ääres tuules lehvivaid moone. Punased lilled tegid meele rõõmsaks. Ühel hetkel tuli ka oodatud auto. Edasi läks kõik ladusalt ja koorem oli poole tunniga jõe ääres kohal. Hirm, et metsaveoauto haaratsid võiksid saematerjali vigastada, oli asjatu.

Külapoisid olid kohale kutsutud, et prusse ja laudu aitaksid tassida. Need tuleb kõik üle kitsa silla taluõuele käsitsi tuua. Kõige kiirem oli õhukesed lepalauad korralikult staabeldada, sest vabalt kuivades hakkavad need kohe kaardu ja kõveraks kiskuma. Raskuseks ladusime paar rida prusse veel peale. Hiljem sai teine virn prusse ja laudu ka üles laotud. Homseks jäävad pikad sarikaprussid, nende alus sai õhtul valmis tehtud.

Päevast oli veel niipalju kasu, et Erametsakeskusele panin posti metsamajandamiskava väljamaksetaotluse.

17. juuni Ööviiul

Tuesday, June 17th, 2008

Paar kõuekärgatust ja sadu algas. Kui vihm mõneks ajaks vaiksemaks jäi, käisin metsas piilumas, kas kahelehine käokeel ehk rahvakeeli ööviiul on õied avanud. Poolenisti küll, aga juba õitseb.

Metsatööst ei tulnud midagi välja. Sõitsin saeveskisse, kus metsakuivad palgid juba mitu nädalat saagimise ootel seisid. Töömehed juba viipasid, et ollakse minu materjali saagimas. Homme pidi valmis saama. Pidasin läbirääkimisi transpordi saamise asjus ja anti lootust.

Post tõi Erametsakeskuse lepingud pärandkultuuriobjektide toetuse andmise kohta. Kirjutasin alla ja saatsin tagasi. Eks eelnevalt mainitud saematerjal lähebki keldri taastamiseks, mis on üks osa taotluses loetletud töödest. Kuidagi on kujunenud nii, et kui lõikan metsast puid, siis ringiga tuleb puit teisel kujul jälle samasse metsa tagasi. Just nagu varem kirjutatud lugu tammedest, kus vana puu alt korjatud tõrudest kasvatatud taimed uuesti sinna lähedusse maha said istutatud.