Arhiiv August, 2008

31. august Õunad metsas.

Sunday, August 31st, 2008


Kui ma kevadel kirjutasin, et metsas õitseb palju õunapuid ja peaksin sügisel neid vaatama minema, siis mõne juurde olen tööjärjega juba jõudnud ja ubinadki ära proovinud. Kõik on enam-vähem söödavad, mõni mahlasem ja magusam, mõni roheline ja paksu koorega. Märkasin, et peale minu tunnevad teisedki nende vastu huvi. Rohi on puude alt tallatud ja mahakukkunud õunu pole näha. Küllap käivad metssead või kährikud. Aga suuri oksi on kõrgemalt võimelised murdma vaid põdrad. Ju nemadki maiustavad vahelduseks õuntega.

August on läbi ja suvigi möödas. Asjalikum ja töömeeleolus september on ka hea kuu. Kuusekultuurides on veel palju tööd ja koduaed sunnib pingutama. Seenemetsad meelitavad ja rändlindude parved pakuvad huvitavaid vaatlusi. Konnakotka poeg lustib alles väljade kohal ja teeb vigurlende, iseäranis siis, kui mõni väiksema röövlinnu nooruk liiga lähedale on julgenud tulla. Olin sellise vaatemängu tunnistajaks. Mulle tundus, et neis kohtumistes puudus vaen või võimu näitamise vajadus, pigem nautisid mõlemad päikselist ilma ja äsja omandatud lennutrikke.

29. august Kõlbmatu tegevus.

Friday, August 29th, 2008

Vaat sellega ma viimastel päevadel just tegelengi! Hooldan kuusekultuure, aga see pole Maaelu Arengukava EL metsanduslike toetuste meetme 1.5.1 järgi abikõlbulik tegevus. Sellepärast, et ma ISE teen tööd OMA METSAS. Kui palkaksin naabrimehe, kes esitaks mulle tehtud tööde kohta arve ja ma selle tasumist pangakonto väljavõttega tõestaksin – vaat siis oleksin õige metsaomanik ja kui hästi läheb, võiksin isegi abikõlbulikuks tunnistatud saada. Ise saaksin samal ajal käed taskus tal sabas jalutada ja töid juhatada, parem veel, kui lihtsalt kodus diivanil pikutaksin. Siis oleksin see, kes toetamist vajab. Neile, kes ise tööd teevad, pole ju abi vaja, sest jõuavad küll ja saavad hakkama. Nii kange olen kah, et ei hakka mingeid võlts-skeeme kasutama, st. fiktiivseid töölepinguid sõlmima. Mis aga ei tähenda, et ma sel teemal sõna ei võtaks, kuni toetuste tingimuste väljatöötajateni ühel päeval olukorra absurdsus kohale jõuab.

Teine samalaadne järelemõtlematus, mis kultuuride hooldamist puudutab, on siseriiklike metsanduslike toetuste tingimustes, mida korraldab Sihtasutus Erametsakeskus. On olemas võimalus taotleda toetust raiesmiku uuendamiseks, st. nii metsaistutuseks kui ka kultuuride hooldamiseks, aga see toetusliik on tehtud tööde põhine ja tähtaeg on 15.juuni. Selleks ajaks on küll taimed istutatud, aga kultuuride hooldus algab ju hiljem. Seega on muudetud võimatuks samade raiesmike hooldamisele jooksval aastal toetust taotleda.

Tegelikult olen praegu õigel ajal hooldustöid tegemas. Lepavõsa ja liigne rohi langevad terava ketta all ja kikkis kuusetaimed saavad sügisvihmade käes veel vabalt kosuda. Varsti saabub aeg ka repellendi kasutamiseks – kuuselatvade ulukitõrjevahendiga katmiseks. Hooldatud kultuuride puhul läheb see töö poole kiiremini kui võsa või rohu seest taimi otsides.

27. august Kaameraga metsas.

Wednesday, August 27th, 2008


Tööd täna ei teinud, tegime hoopis Osooni. Vihm ja vähene valgus ei soosinud filmimist, aga miskit loodetavasti sai saate jaoks üles võetud. Metsas, eriti vääriselupaikades, leidub igal ajal midagi erilist, millest rääkida ja mida märgata. Tasub vaid silmad lahti ja süda avali seda otsida.

Pärast tegin ühe seeneretke. Metsast leiab kõike: pilvikuid, kukeseeni, puravikke, riisikaid. Nii noori kui lootusetult lössi vajunud vanakesi. Juustesse ja krae vahele krabistavaid põdrakärbseid ka. Suhu pistmiseks ülevalminud mustikaid, punaseid pohli ja magusaid sinikaid.

Vihm ja ebasoodsad tuuled on mere äärest peletanud linnud sisemaale ilmaolude paranemist ootama, et seejärel rändele asuda. Põldudele kogunenud vesi moodustab siin-seal suuremaid veelompe ja seal nägin hulganisti kiivitajaid, piilparte ja kurvitsalisi. Kahjuks polnud võimalust pikemalt neid vaadelda, et täpsemalt liike oleks suutnud määrata. Üritan homme uuesti neid kohti üle vaatama minna. Ka kotkad ja hiireviud on veel alles ja passivad vihmaga enamasti kusagil puuoksal.

26. august Maatäht.

Tuesday, August 26th, 2008


Olen juba mitu korda käinud metsaserval uurimas, kas maatähed end ükskord ka näitama hakkavad. Ja täna oli üks maa seest välja tulnud! Peaks olema kausjas maatäht. Mittesöödav, kirjanduse järgi haruldane liik. Avastasin nende kasvukoha mitu aastat tagasi ja kui on soodsad vihmased hilissuved, siis ilmuvad taas samasse kohta lilleõit meenutavad valkjad seened.

Täna käis pärandkultuuri konsulent minu tehtud töid üle vaatamas ja nõu andmas. Kangesti hea meel on, et sain uusi ideid keldri katuse kattematerjali valimiseks. Põhimõttel – mida lihtsam ja ajastule kohasema külaarhitektuuri lähedane, seda õigem.

Veidike jõudsin kuusekultuuri hooldustöid teha. Eilse jutu jätkuks mõtlesin, et küllap kuused püüavad ühe aastaga kahe aasta jao korraga ära teha, kui vastu sügist uusi kasve kasvatavad. Pealegi on meil rasked ajad ees ootamas ja saetööstustel puidunappus paistmas. Nii saamegi senise 80 aasta asemel raieküpse kuusiku juba 40-selt:).

25. august Kuuskedel uus kevad käes.

Monday, August 25th, 2008


Märkasin juba eelmisel nädalal, et mõnede noorte kuuskede pungad, mis peaksid alles tuleval kevadel avanema, on lahti läinud ja helerohelised võrsed sirutuvad ülespoole. Varem pole sügiseti teist kasvutsüklit tähele pannud. Selle suve teine pool on metsataimedele soodus olnud ja nüüd on nad vist otsustanud tasa teha selle mahajäämise, mis kuiva kevade tõttu tekkis. Mäletan, et käisin suve alguses kevadel istutatud kuusetaimi vaatamas ning olin murelik, sest ilm oli kuum ja maa kuiv. Tundus, et kõik justkui ootavad paremaid aegu. Alles jaanipäeva paiku läks õige kasvamine lahti. Nendega on praegu kõik hästi. Uusi võrseid kasvatavad hoopis aasta varem mulda pandud puukesed. Eriti need, kuhu langes lõuna pool kasvavate suuremate puude vari ja kus selle aasta juurdekasv niigi vägev oli.

Hooldasin täna kuusekultuure. See töö nõuab kannatlikkust ja pidevat tähelepanu ning väsitab tublisti. Ühtki taime ma seekord õnneks ei vigastanud. Kõige suurem vaenlane on kastik, mis märjana muutub raskeks ja lamandub, mattes väiksemad kuusekesed enda alla. Eelmisel sügisel tehtud hooldustööst on tublisti kasu ja lepavõsa on juba palju vähem. Küll aga tuleb vanadest põllukraavidest pajuvõsa igal aastal uuesti niita. Tema sunnik ei väsi inimesega võitlemast ja jääb kindlasti peale. Ja hea kah, sest kust põdrad ja kopradki peaksid toitu saama, kui pajuvõsa enam poleks. Minu mure on mõned aastad kuuskede eest hoolt kanda ja kui ladvad juba rohust ja muust võsast kõrgemad on, küll siis tulevad ise toime.

24. august Kokkutulekud.

Sunday, August 24th, 2008

Juhtus nii, et ühel nädalavahetusel oli mul kaks kokkutulekut korraga. Aga kes liigub, see jõuab igale poole. Esiteks käisin Raplamaal parimate metsaomanike ja metsaühistute esindajate kokkutulekul. Kohal oli umbes 80 metsainimest. Sai kuulata ilukõnesid ja kasulikku nõuannet metsanduslike toetuste taotlejatele. Selles viimases midagi head väikeomaniku jaoks ei olnud, pigem vaid tuju rikkuvaid märke. Sellest kirjutan tulevikus, kui ühel päeval oma metsa hooldustöid jätkama pääsen. Huvitav oli ringkäik 2007.a. Eesti parima metsaomaniku metsas ja seal tehtud tööde nägemine. Piltidele jäid erametsaomanikke ühendava organisatsiooni, Erametsaliidu juhatuse liikmed ning tegevjuht.

Ma ei oodanud ära metsarahva õhtust programmi ja kiirustasin tagasi kodumaile, kus kogunesid minu head sõbrad – looduspiltnikud. See rahvas on juba kolm viimast aastat olnud minu metsaga seotud. Nimelt istutame koos igal kevadel kuusetaimi. Minule pakub heameelt kohtuda loodusest lugu pidavate inimestega ja neile omakorda võimalus teha midagi kasulikku. Neist aastatest alates on minu metsa noored kuused omamoodi meie kõigi ühisomand. See tõukab mindki tagant taimi paremini hooldama ja metsloomade kahjustuste eest kaitsma, sest kõigil oleks järgmisel kevadel talgutele tulles kurb näha asjata tehtud tööd. Suve lõpu kokkutulek aga on tavaliselt mõeldud puhkamiseks. Seekord hakkas õhtul lausvihma kallama ja sundis katusealusest varju otsima. Aga looduspiltnik on igasuguse ilmaga harjunud. Oli laulu, pillimängu ja mõnusat juttu. Kohale oli tuldud nii autode, rongi, kui ka jalgratastega. Mulle teeb rõõmu, et järjest tuleb juurde noori loodussõpru, kes on samas ka osavad loodusfotograafid. Kas kõik neist suudavad tulevikus oma mõtlemises ja maailma nägemises jõuda samale tasandile, kus asub Fred Jüssi, pole teada. Eeskuju on olemas.

21. august Seene-Mikud.

Thursday, August 21st, 2008

Täna on suur kiusatus näidata neid imekauneid noori seenepoisse, kes minu äraolekul oma ninad maa seest välja on pistnud. Mõne päeva pärast on nad juba suured laiade kübaratega mehikesed ja kaotavad noorusvärskuse. Punapuravik kasvab taluõue servas, soomustindikud niidetud kraavikaldal ja punased kärbseseened jõeaasal kuusetuka ääres. Iludused!


Ehitustööd keldri juures jõudsid selleks korraks lõpule, sorteerisime ja virnastasime veel kõlbulikku lauamaterjali. Ka lühikestest juppidest saab midagi meisterdada, näiteks linnupuure. Ülejäägid vedasime lõkkeplatsile põletamiseks. Põllumehed lõpetasid odralõikuse ja kolisid oma tehnika ära. Keeruline lõikusaeg on tänavu. Palju vihma ja ootamist, mil mõneks tunniks tuul ja päike vilja lõikamiseks ära kuivatavad. Konnakotkastel on nüüd vaba voli kõrrepõllul saaki jahtida.

20. august Idapiiril.

Wednesday, August 20th, 2008

Märkamisaja öölaulupeo väsimus alles silmis, aga seletamatu rõõm endiselt südames, asusime sõpradega hommikul teele itta, Eestimaa veerele. Seal Ida-Virumaa metsade ja Narva jõe vahel elab ja teeb tööd üks tubli noor vene rahvusest metsaomanik, kellega sai juttu vestetud ja ümbruses ringi vaadatud. Gorodinkast üle Narva jõe paistab Venemaa ja jõgi on ka Euroopa Liidu idapiiriks.

Kesk-Eestist tulijale on paljud asjad sealkandis teisiti kui kodus harjunud ollakse. Metsadki on erilised. Käisime nii Puhatu looduskaitseala lammimetsi vaatamas kui ka Vasknarvas ja Peipsi kallastel. Õhus on teistmoodi lõhnu kui sisemaal või läänerannikul mere ääres. Kas see lõhn on tingitud kaevandusalade ja põlevkivil töötava elektrijaama lähedusest või toodavad sealsed soised metsad teistsuguseid laguaineid kui kodukandis harjunud oleme, ei tea. Olime Eesti pinnal ja samas nagu ei olnud ka. Omamoodi võluv oli sealne suvine vaikus, kus suurt tööd ei tehta ja puhatakse looduses. Jõe ääres oli rohkesti kalamehi ja sinna oli tuldud koos peredega.

Tänane reis idapiirile oli just õige taasiseseisvuspäeva tähistamiseks. Nägime Eestimaa äärealasid, palju puutumatut loodust, aga ka rohkesti mahajäetud ehitisi ja puhkealasid kaunil Peipsi rannikul. Emumäe tornist sai 187 m kõrguselt pilk üle Virumaa heidetud. Aitäh rännukaaslastele ja sõidutajatele.

19. august Rõõmupäev!

Tuesday, August 19th, 2008

Eesti mees on olümpiavõitja! Mulle helistas üle 80 aastane külamemm ja soovis õnne, endal rõõmupisarad silmis ja nutt kurgus. Täna on eestlaste pidupäev. Ja Tallinnas on öölaulupidu.

Ilus päev oli ka metsas. Enne, kui kiirustasin koju televiisori ette kettaheite finaali ülekannet vaatama, jõudsin mitu teed ja sihti puhtaks niita. Töömees kopsis keldri katust ja seegi saab nädala lõpuks aluskatte peale. Põllumehed tulid kombainidega ja hakkasid otra lõikama. Konnakotkad olid kohal ja sõid end õhtuks vist kurguni rammusaid hiiri täis.

Kuigi täna pildistatud seenepoisid pole just pidupäeva kohased tegelased, on nad ikkagi kordumatud. Mõne päeva pärast pole nad enam sellised kui täna. Et tegu on metsikult kasvavate šampinjonidega, siis tahan neid ka lugejatele näidata. Ka mulle oli üllatuseks, et leidsin nad sihi kõrvalt kraavilohust puude alt. Küllap oli oma osa nende seente kasvamahakkamisel hobustel, kellega tehti suurem osa talutöödest. Tean samas ka teist metsšampinjoni kohta, aga seal on nad tavaliselt hilisemad ilmujad. Augustis pole neid varem näha olnud. Maitsvad söögiseened. Lisaks muudele tunnustele, mis eristavad neid valgest kärbseseenest, levitavad nad aniisilõhna.


18. august Üsna üksluine töö.

Monday, August 18th, 2008


Olen kaks viimast päeva vanal taluplatsil trimmerdanud. Töö pole raske, aga aeganõudev ja üksluine. Vist läheb viies või kuues ring sel suvel ja ikka samad nurgad, samad põõsad, samad kivid. Prillid peagi sodi täis, riided rohupudi täis ja bensiini kulub kanister kanistri järel. Tahaksin loota, et rohi enam ei kasva nii hoogsalt kui siiani. Eile oli haruldaselt soe ilm, aga mulle selline pilvise ja niiske ilma soojus meeldis. Tänased hoovihmad tõid jaheduse. Pidin vahepeal puu all vihmavarjus ootama, aga pärast sain veel mitu tundi tööd teha. Tegin teeradasid rohust puhtaks.

Ootan nädalavahetuseks külalisi, loodusfotograafe. Telkimisplats on niidetud, lõkkepuud olemas, matkaonn ootamas.