Blogi avalehel

Aasta sai täis.

May 26th, 2009

Kirjutan täna blogi 300-ndat lugu ja 26.mail möödub aasta siinsest esimesest metsaloost.Tuleb välja, et olen jutupause pidanud vaid 65-l päeval. Seega vähem kui puhkepäevi aastas üldse on.

Kirjutamine on saanud üheks osaks minu päevast. Teen seda tavaliselt hilisõhtuti, kui toimetused lõpetatud. Kuna varem olin aastaid pidanud päevikut, siis eraldi metsajuttude kirjutamine pole mingi vaev – nagunii koosneb mu elu sisu enamasti looduses liikumisest ja töötamisest. Olen tänulik Maalehele, kes sellise ettepaneku tegi ning kui leidub lugejaid, siis jätkaksin veel rõõmuga. Kord tuleb nagunii lõpetada…

Lugesin just läbi oma esimese loo ja sain aru, et tõepoolest on tänavune kevad nädala võrra hilisem. Aasta tagasi olin juba hoolega trimmerdanud vana taluaseme õue ja teeradasid. Täna alles tegin selle tööga algust. Võilill veel õitseb, kullerkupud täies ilus ja maikellukesed äsja alustanud. Kastani „küünlad” ootavad avanemist ja metsõunapuudel pole varjus kõik õied puhkenudki.

Lubasin aasta tagasi metsas kasvavate puude õunad sügisel ära maitsta. Pidasin lubadusest kinni ja enamik neist olid täitsa söödavad. Koju pole sealt küll midagi korjanud, aga ühtki õuna ei lasta metsas nagunii raisku minna. Puu otsast nokivad neid linnud või ampsavad põdrad, puu alt söövad metskitsed ja kährikud. Vahel käib mõni karu ka.

Midagi pole muutunud minu suhtumises metsa kui sõbrasse, pigem on armastus süvenenud ja teadmisi juurde tulnud. Kõige aukartustäratavamad paigad on seotud vanade metsadega, kuhu inimene pole vahele sekkunud ning kus leidub nii surnud ja kõdunevaid puid kui ka nende asemele kasvavaid noori. Vaheldusrikas ja erinevas vanuses mets pakub rikkalikke elupaiku paljudele liikidele, alates taimedest, seentest, samblikest ja lõpetades putukate, lindude või loomadega. Metsaelustik on nii rikas, et selle tundmaõppimiseks jääb inimelust väheks. Seepärast püüan haarata niipalju, kui võimalik ja oma avastamisrõõmu ka siin metsajuttudes jagada.

3 vastus “Aasta sai täis.”

  1. Andrus Liinak:

    Palju õnne Leili 🙂 Ja libedat sulge Sulle ka edaspidiseks 🙂

  2. Ardi Allikmets:

    Suur tänu Teile Leili, et jäksate anda innustust teistele metsaomanikele oma lugudega. Loen Teie kirjutisi suure huviga, Jätan need internetis surfates alati magustoiduks. Kui endal pole aega või võimalust metsa minna, siis Teie lood korvavad selle. Neid lugedes oleks nagu ise metsas. Kui jäksate edasi kirjutada on väga tore . Jõudu teile ja suur tänu!

  3. Leili:

    Aitäh, Andrus, heade soovide eest! Rõõm teada, et Sinagi blogisirvijate hulgas! Kuused said vihma ja kasvavad. Samamoodi tuleb sinna ka kõvasti rohtu.

    Aitäh, Ardi! Arvatavasti tean Teid ka erametsa portaali foorumist? Hea, kui minu blogi ka metsaomanikke ühendab, mõtteid äratab või niisama metsa ja looduse hõngu arvuti taga olles toob.

Jäta vastus