Blogi avalehel

Kiivitajatel pojad väljas.

May 31st, 2009

Eile oli üks tõsine metsapäev. Niitsin taluplatsi ja ajasin sääski eemale. Kui koju hakkasin sõitma, märkasin, et kiivitajad on teel. Eelmisest aastast tean, et siis võivad neil pojad väljas olla, kui vanalinnud teel maas on ja auto eest ära minna ei taha. Peatusin ja kohe algas äge ringilendamine. Minu olemasolu häiris linde ja lärmates püüti must vabaneda. Orasepõllul liikusid tibud. Vanalindude häälitsused olid väikestele märguandeks, et valitseb oht ja tuleb varjuda. Nii kössitati mätaste vahele maha ja muututi nähtamatuks. Kui mõni jalule tõusis, siis nägin, et osa poegi on suuremad, osa veel tibatillukesed. Üks väike oli hästi tragi ja sibas mullavalli serval. Päike valgustas ta udusulis kasukat.

Täna õhtul jälgisin väike-konnakotka veebikaamerat ja õhtul koorus munast esimene poeg. Vanalind on väga asjalik ja hoolitsev, kohendas pesa ja proovis toitugi tillukesele noka vahele pista. Isaslind on tassinud pessa suurema koguse uruhiiri ja toidupuudust ei pea pere küll tundma. Hiljuti tõi ta emasele ühe jänkukintsu. Vaat see oli alles pala! Ju ta mõne rebase järelt selle sisse vehkis.

Eile jõudsin jõe ääres niites kohani, kus kasvab veidike karulauku. Praegu on laugul juba õied, aga varakevadel pistsin sealt värskeid lehti suhu. Väga mõnus küüslaugumaitseline taim. Ootan aega, mil ta aegamööda suuremale pinnale laiali levib. Praegu ei taha taimi toiduks sealt veel noppida.

Kuum pühapäev kulus kodus kolimiseks, et saaks mõningast remonti teha. Arvuti vedasin kööki. Pabistasin küll, kuidas juhtmed jälle õigetesse aukudesse oskan pista, aga hakkama sain. Nagu näha, olen võrgus ja saan ka blogiloo ära saata. Telekat küll mõnda aega ei näe, sest pärast ümberkolimist ei ulata digikaabel enam ruuterini. Ongi parem ilma televiisorita. Raadio räägib ja arvutist saab muu vajaliku.

Jäta vastus