Blogi avalehel

Lääne pool

August 23rd, 2009

Metsaomanikud üle Eesti said jälle kokku. Sel korral oli võõrustajaks Kullamaa-Loodna metsaühistu rahvas ning kokkusaamise peategelaseks metsaomanik ja kohaliku vallavolikogu esimees Einar Pärnpuu, kes võitis 2008.a. parima metsaomaniku tiitli. Juba kümme aastat on erametsanduses traditsiooniks, et eelmise aasta parima metsaomaniku maadel toimub järgmisel suvel kokkutulek. Viimastel aastatel on lisaks metsaomanikele kohal ka metsaühistute juhid, metsanduse konsulendid, tugiisikud, Erametsakeskuse ja Erametsaliidu tegelased. Ka on kokkusaamise päev täidetud kasulike nõuannete ja metsanduslike õpperetkedega. Loomulikult saab omavahel suhelda ja uusi mõtteid noppida.

Sel korral oli võimalus käia Kullamaa lähistel vaatamas, kuidas kasvab ja kuidas hooldada noort kaasikut ning millist tuge vajavad pärast istutamist tammed ja kuidas noort metsa kõrge võrkaiaga ulukite eest kaitsta. Pildile jäi metsarahvas Silvi ja Lembitu Tarangu hoole all olevas katsekultuuris kuulamas pr. Tarangu selgitusi tehtu kohta.

Kõige rohkem jäid kokkutulekupäevast meelde kohalik elu-olu ning aktiivsete ja ettevõtlike inimeste teod. Kullamaa on heaks näiteks, kuidas osatakse nii metsanduse, põllumajanduse ja külaelu arendamiseks ära kasutada Euroopa Liidu poolt võimaldatavaid toetusi. Mulle jäi mulje, et „peasüüdlaseks” on ka neis asjus Einar Pärnpuu, kelle energia, ideed ja tegutsemise mastaabid on mõõtmatud.

Tagantjärele mõeldes tundun endale pisikese sipelgana, kes sibab päevast päeva oma metsas ega tea suurtest ettevõtmistest ja suurtest rahadest või pangalaenudest tuhkagi. Aga ma olen rahul ega kadesta neid, kes rohkem suudavad. Mu ümber on kodumetsad, kus tunnen iga nurgakest, kus võtan enda jaoks aega jälgida looduse arengut, kuulata linde, piiluda metsloomi või püüda pildile liblikaid. See on minu väike maailm, kuhu mahub nii tööd kui ka rõõmu oma kätega hooldatud metsast.

Aegajalt peabki kaugemal käima, et teada saada – kodumetsas on siiski kõige parem.

Jäta vastus