Blogi avalehel

Eurotoetuste põhimõtted peaksid lihtsamad olema.

September 15th, 2009

Juba mitmendat korda oli metsaühistu rahvas jälle koos ja põhjuseks ikka eurotoetused. Hunnik pabereid, pakkumisi ja kõike muud Kadri laual, et saaks hakata ühist taotlust vormistama. Meestel näod tõsised ja mõtlikud.

Hakkan üha kindlamalt arvama, et parem oleks, kui seda janti poleks. Väikemetsaomanikul on üksi raske toetuseks vajalikke mitmekesiseid tegevusi kokku saada (nagu ulukiaiad, koridoridesse istutatavad kultuurid ja muu lollus), et siis näiteks noore metsa hooldus toetuskõlbulikuks tunnistataks. Sedagi tööd ei tohi ise ära teha. Seepärast kogutakse hindepunkte metsaühistu liikmete erinevate tegevuste kaudu kamba peale kokku. Kuna rahade liigutamine toimub ka läbi metsaühistu, siis sõltub ühistu edukus (toetusraha saamine) liikmete omavahelisest koostööst. Aga eestlane on ju loomult individualist…

Lugenud erametsa foorumis Lauri ja Taavi kirjutatut, tundub, et oleks parem, kui süsteem oleks lihtne ja toetusi vähem. Praegu on ilmselgelt üle administreeritud ja eurotoetused ei jõua väikeomanikeni. Või ongi see nii mõeldud?

Kuni euroraha lausa pakutakse, võiks parem olla iga-aastane metsamaa hektaripõhine pindalatoetus, mida makstakse nagu Natura toetusi. Seda saaksid:
1. kaitsealused metsad, sh. Natura,
2. piirangutega metsad (püsielupaigad, siht- ja piiranguvööndid),
3. kuni 30-astased tulundusmetsad, kus on tehtud kõik metsakasvatustööd (istutamine, kultuuride ja noore metsa hooldus). Siia haakuks ka Taavi soovitatud metsade sertifitseerimine, mis ongi hea metsandusliku tava järgimise märk. Seadusega ettenähtud tähtajaks uuenemata jäänud(jäetud) lankide omanikud kustutatakse kohe toetuse saajate nimekirjast.

Kontrollimiseks on andmeid võimalik saada Metsaregistrist (inventeerimisandmed) ja Keskkonnaametist (metsateatised, lankide uuenemine). Eelduseks on, et metsad on inventeeritud, registrisse kantud ning looduskaitseliste piirangute andmed olemas. Nii jõuaksid toetused ka väikeomanikeni. Kontrollijate armee on ju PRIA-l ja Erametsakeskusel olemas ning pärast esmast andmete sisestamist jääksid edaspidised taotlusvoorud olemata. Pole vaja raha ja aega koolitusteks ning kokkusaamisteks raisata. Ametnikud klõbistaksid arvutites ja kontrollijad käiksid metsades. Metsaomanikud saaksid paberikogumise asemel tõsisemate asjadega tegelda.

Investeeringutoetused metsatehnikasse ja puidutööstusesse võiksid olla metsakasvatuslikest või metsahoiu toetustest lahus, eraldi meetmena ja teistel tingimustel.

Jäta vastus