Blogi avalehel

Puhkus valge teki all.

January 18th, 2010

Väikesed kuused on kaetud valge tekiga ja puhkavad. Paks lumetekk on mõnusasti ka külgede alla tõmmatud, et krõbeda külmaga soojem oleks. Just samamoodi teeme meiegi, kui voodisse pugedes tuba jahedana tundub.

Käisin täna lisaringi jõe taga oma noorendikes ja ka kaugemal riigimetsas. Tahtsin teada, kui sügav tegelikult on lumi suurte puude all. Tuli marssida üle värske lageraielangi, et päris metsani jõuda. Langil oli lumi mõnes kohas üle põlve, metsa all aga ainult veidi üle pahkluu. Oli näha, et metskitsed elavad suure metsa all ja toitu käivad otsimas langilt, kus haavaoksi lumest välja on kraabitud.

Seisatasin, sest metsas kostis imelikke helisid. Naks-naks, pauhh!, plõks, kääks. Vahepeal oli tunne, et keegi taob lähedal roikaga vastu puud – nii valjud paugud käisid. Külm kiusas, puud ägasid ja oigasid, kuigi tuult peaaegu polnudki. Nägin enda ees äsja murdunud kuuske ja kujutasin ette, kuidas järgmine puu lume raskusele järele annab ja minu poole kukub. Liikusin edasi. Lõpuks jõudsin metsaservani ja ronisin läbi kraavi üles sihile. Kitsa sügava kraavi põhjas on mõnes kohas voolavat vett, mis pole jäätuda jõudnud. Seal on metsloomadel ka praegu võimalik joomas käia. Jäljed kraavi ääres kinnitasid seda. Et loomad läheduses olid, sain teada, kui üks metskits otsustas mind valju häälega hirmutada. Oli ta sokk või kitsemamma, ei näinud. Olen kuulnud, et „hauguvad” mõlemad.

Jäta vastus