Blogi avalehel

Kuused lume all.

January 26th, 2010

Minult küsiti mõni päev tagasi, kuidas kuused paksu lume all talvituvad. Hakkasin ringi käies sellele hoolikamalt tähelepanu pöörama ja võin mõned järeldused teha.

Sihvakad kuused

Kolmel viimasel aastal istutatud kultuurides pole midagi hullu. Eelmise kevade kuusebeebid on üleni lume all ja maapinnal paistavad vaid väikesed lumekühmud. Varasemad on samuti paksu lumega kaetud, aga külgedelt võib avaustest mõnd rohelist oksa näha. Vanemad noorendikud seisavad sirgelt, välja arvatud mõned üksikud. Need on vara laasunud 🙂 ehk teisisõnu kitsede poolt ära söödud alumiste okstega pikakoivalised noorukid, kes viltu vajuvad. Praegu ei saa midagi teha, sest tüved on külmaga haprad ja ei tohi poolvägisi neid püsti sikutada. Kevadel võib-olla tuleb mõnda aitamas käia ja vaiu toestuseks panna.

Laiad oksad

Laiad oksad

Keskealiste ja vanemate kuuskede puhul torkab silma, et lund taluvad paremini kitsa püramiidi kujulised lühikeste okstega puud. Alumised oksad on lumega kooldunud allapoole ja puule langev lumeraskus jaotub seega ka alumisele osale. Halvemas olukorras on laiutavate okstega kuused, kus lumi jääb ka puu ülaossa pidama ja viib raskuskeskme kõrgele. Veel pole minu metsas lumi kuuski murdnud, aga kui juhtub juurde sadama, tormi teeb ja sulale läheb, siis oht püsib.

Harilikul kuusel ongi kaks tüvevormi, laiem ja kitsam. Mulle meeldivad eriti need sihvakad, terava kitsa ladva ja lühikeste okstega põhjamaadele omased kuused. Ise kutsun neid norra kuuskedeks, mõned kutsuvad soome omadeks. Neil kordadel, kui olen Norras käinud, imetlen alati mäenõlvadel kasvavaid sihvakaid, pliiatsina teravatipulisi, kitsa võraga kuuski. Ka Eestis olen siin-seal taolisi kohanud. Üks noor norra-moodi kuusik kasvab läheduses suure tee ääres riigimetsa kvartalil. Küllap on taimeaias külviks olnud seemned just sellistelt kitsaskoonusjatelt puudelt kogutud. Küll tahaks kord ka oma metsa selliseid kuuski istutada. Kahjuks ei tunne neid väga noortena ära.

Jäta vastus