Blogi avalehel

Mõtted laiali.

March 3rd, 2010

Istun paberite taga ja teen eelmise aasta kokkuvõtteid. Mõtted on mujal. Vahin aknast välja, kuidas linnud lumesajus okstel kössitavad. Töö ei edene. Lappan kaustades edasi-tagasi, kontrollin ja teen konksukesi. Silmad hakkavad kipitama ja kael jääb kangeks. Tuleb aeg maha võtta. Viskan õues tunnikese lund.

Imelik mõelda, et pikad tööaastad möödusidki suuremalt jaolt laua taga kirjatöid tehes, tabeleid ja arvustusi koostades. Vahel ikka sai mõneks ajaks ka välja objektile sõita, et kontorist pääseda. Siis oli see igapäevane töö, mille eest sai palka. Praegu ma lausa vihkan raamatupidamist, seda nokitsemist ja täpsust. Hoopis huvitavam on valmis kokkuvõtete põhjal analüüsi teha.

Kaalusin oma eelmisel aastal kogutud „saagi” ära – 4 kilo kalkulatsioone, arveid, maksekorraldusi, kviitungeid. Kõik nii tähtsad, et peab vähemalt 7 aastat alles hoidma. Ikka maksuameti jaoks. Terve kapp on kaustu täis, alates 1994-ndast. Algul oli paber kollasem ja õhem, kaustad ka kergemad. Selline on füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE saatus. Kui oled kord selle ettevõtlusvormi lõksu jäänud, siis sured ka FIE-na.

Olen viimasel ajal nagu puuri pistetud varblane, kel toit küll ees, aga pole vabadust. Igatsus oma tuttavatesse metsatukkadesse ja jõekallastele pääseda muutub väljakannatamatuks.

Jäta vastus