Blogi avalehel

Luiged ja kitsed

March 25th, 2010

Täna suuski enam autosse ei jätnud ja neist oli suur abi. Päike soojendas põsed õhetama ja lumi kiirgas nii eredat valgust, et silmadel oli valus. Tuli prillid ette panna.

iirutasin jõe tagustel sihtidel ja aasal. Ikka rebaste ja põtrade jäljed, kitsedest pole kippu ega kõppu. Rongaemand istub pesal. Kaugusest hakkas kostuma summutatud kluu-klu hõikeid. Seisatasin ja upitasin pea taeva poole. Valgest valgemad laululuiged sinise taeva taustal. Krabasin kaamera, aga kui jõudsin vajutada, jäid 7 lindu ühes rivis juba kase okste varju. Luikede tulek tekitas ehtsa kevadtunde. Suund oli neil otse põhja. Kas peatuvad meil mere ääres või lendavad üle vee Soome, kus kindlasti oma rahvuslindu, laululuike, oodatakse?

Kui tagasi tulles põldude vahelist pikka teelõiku suuskadega mõõtsin, nägin, et metsa ääres, kus jahimeestel loomade söödaplats on, paistavad kitsed. Just enne mõtlesin, et suusatan üle välja ka söödaplatsi vaatama. Viskasin nüüd selle plaani peast, sest kitsed olid kohal. Seal metsaservas on neil toitu ja varju. Üks on kõrgete karvaste sarvedega sokk. Tuju läks heaks, sest vähemalt mõni loom elab kindlasti kevadeni.


Lagedal päikese käes muutus lumi õhtupoolikul vesiseks, varjus aga krõbisesid endiselt kristallid suuskade all. Veel veidi sooja ja küllap hakkab ka mõni mätas lume alt paistma.

Üks vastus “Luiged ja kitsed”

  1. Koolibussijuht:

    Minuarust on enamus elus- varahommikul kooliliini sõites on põlluääred kitsi täis, pole neid vähem midagi, kui sügisel. Muidugi rusikareeglina neid otsima minnes ei näe te ühtegi, pigem näeb neid ootamatult ja tihti väga palju.

Jäta vastus