Blogi avalehel

Lumi ei taha alaneda

March 26th, 2010

Nii jännis oma metsatööga pole ma juba aastaid olnud kui sel talvel. Kibelen, et saaks ometi võsalõikust jätkata, sest sellesse kohta on plaanis kevadel kuusetaimed istutada. Paraku vajub jalg veel põlvini lumme.

Küttepuud, mis said enne lume tulekut maha võetud, ei paista lume alt üldse välja. Hunnikute kohtigi ei näe. Kuna sügise lõpul oli palju vihma, siis ei tahtnud traktoriga pinnasesse rööpaid sisse sõita ja sai loodetud külmunud maa peale. Selle asemel aga tuli lumi, lumi ja lumi. Maa on praegu lume all täitsa sula. Ehk kannatab alles mai keskpaigas vedada.

Ainus asi, mis sai õigel hetkel tehtud ja kokku veetud, oli võsa. Eelmisel nädalal lumest puhtaks lükatud plats aga pole üldse külmunud ja hakketegu jääb kevadel ära. Virna peal sulamata lumehange pole ka mõtet hakkurist läbi lasta. Vist jääb töö suve teise poolde, sest kardan, et mõned linnud sätivad end kevadel võsavirna pesitsema. Oleks julm nende mune või poegi varasuvel sel viisil hävitada.

Tänasel ringkäigul nägin laanepüüd. Piki sihti kõndides märkasin, et kaasiku ääres kraavikaldal liigub keegi madalate noorte kuuskede vahel. Astusin sihil edasi ja nägin, et ka kuuskede all sibatakse edasi. Laanepüü mängis minuga peitust. Vahepeal seisatas, kael õieli, ja kohe edasi. Väga ettevaatlik lind on. Laanepüüsid kohtab rebaste rohkuse tõttu järjest harvem. Toitumas käivad nad küll kaseokstel, aga suure osa elust veedavad metsa all maapinnal. Seal haudutakse ka pojad välja. Olen mitmel korral näinud, kuidas püümamma hakkab inimest nähes veidralt käituma, mätastele hüppama, et tähelepanu endale tõmmata. Samal ajal peavad pojad metsataimede varjus vagusi olema, kuni oht möödas. Rohu liikumise järgi võib aimata, kus pojad parajasti peidus on. Laanepüüd ennast täna pildistada ei õnnestunud, aga tema jäljed võtsin sulalumelt kaasa.

Päeva lõpetuseks nägin järjekordset kitsekorjust riigimetsa sihi ääres. Minule oli see juba viies nädala aja jooksul. Millegipärast olen kõik surnud kitsed leidnud nende kohtade kõrval, kus on jahimehed metsasihtidele heina või silo pannud. Miks see nii on, ei tea.

Jäta vastus