Blogi avalehel

Vesi tõuseb.

March 31st, 2010

Sillatalad on vees. Surusin jalaga jääkamaka vee alla ja vool viis selle silla alt läbi. Paistis, et jää on üsna poorseks sulanud. Aga suurem jäämass alles ootab minekut. Kas sulab enne tükkideks või läheb koos sillaga?

Vesi silla taga teel ulatub kummiku servani. Pidin hoolega valima, kuhu jala toetan. Kevadeti on ennegi sama palju vett olnud, aga praegu on suurem osa lund ju sulamata. Rohumaad on veel üleni valged, ainult küntud põllul hakkavad mustad lapid paistma. Kõndijat saadavad kiivitajate häälitsused, lõokeste laul ja igast kandist kostvad sookurgede trompetid. Kevade tulek on ilus.

Eilse jutu jätkuks saan nüüd kirjutada, et metsvint toibus lõpuks toas aknalaual sel määral, et tegi silmad lahti, hakkas ringi vaatama ja tõusis lendu. Et linnuke end toas lennates uuesti ei vigastaks, võtsin ta pihku ja viisin välja trepile. Kui peo lahti tegin, pidas tükk aega aru, enne kui lendas maja ees kasvava kirsi oksale. Tiibadega oli tal küll kõik korras. Seal istus ta veel paarkümmend minutit, kuni hakkas hämaraks minema. Jõudsin juba muretsema hakata, et äkki jätsin vindile liiga vähe toas toibumise aega. Siis ühel hetkel oli ta kadunud.

Punarind

Punarind

Veel üks väike vahva linnuke käis täna maja taga põõsaste vahel. See punakas-oranži „põllega” tegelane on punarind.

Valge-toonekurele oli täna õhtuks kaaslane tulnud. Juba nad solistasid pesa juures veeloigus.

Jäta vastus