Blogi avalehel

Sel aastal teisiti.

June 15th, 2010

Otsisin oma piltide hulgast metskitsede jäädvustusi ja leidsin eelmise aasta juunikuust päris mitmeid. Mõte tekkis mul seoses väidetega, et ega praegusel aastaajal kitsed end ei näita, on peidus. Piltide järgi võin väita, et näitasid ikka küll. Mis sel aastal on siis teisiti kui eelmistel? Kas loomad on tõesti peidus või on neid lihtsalt vähem kui varem? Mina väidan, et siinsetest metskitsedest pooled hukkusid nõrkusest, haiguste ja kiskjate läbi. Sellepärast me neid ka ei näe ega pole uusi pilte kuskilt võtta. Pärast märtsikuud pole ma siin ühtki metskitse näinud, rääkimata talledest.

Niitsin täna just neid radasid, kus kindla peale loomad varem liikusid. Pikas rohus pole praegu ühtki märki, et keegi oleks seal käinud või rada tallanud. Vihmast poristes lohkudes pole ainsatki sõrajälge. Metsas on vaid sääsed, linnulaul, liblikad ja kiilid. Musträsta pojad lendavad ringi ja teevad häält. Nad pole veel päris mustad linnud, sulestik on alles pruunikat tooni. Kiivitajate pojad, kel õnnestus külvitööde ajal ellu jääda, on saanud tuule tiibade alla ja teevad põllu kohal koos vanalindudega lennuringe.

Loen tihti jahinduse foorumit ja minu suureks üllatuseks avastasin, et pole need jahimehed ühti nii suured metsaskäijad ega tea metskitsede hetkeolukorrast suurt midagi. Nojah, eks tegelikult kirjutavad internetis jahi teemal need, kes saavad arvuti taga istuda. Kui jahiaeg käes ja jaanisokku vaja laskma hakata, siis avastavad, et väheks teisi jäänud. Aga kui ikka liha vaja kotti saada, siis tuleb esimesele ettejuhtuvale sarvekandjale pauk keresse lajatada. Muidu äkki rohkem võimalusi ei tulegi või teeb selle paugu nagunii järgmine mees. Mina usaldan rohkem maamehi, kes küll eriti jahifoorumit ei külasta, aga on seevastu paremini metsaeluga kursis.

Nagu olen lugenud ja kuulnud, kohatakse sel aastal enamasti vaid tubli peaehtega vanemaid sokkusid. Sellest järeldub, et karmide oludega talve elasid paremini üle elujõulised ja tugevad loomad. Kas on õige nüüd liharaasukese pärast nende eluküünal esimese jahiga kustutada? Äkki laseks vapratel loomadel oma sugu jätkata ja loeks nad sügise poole üle. Kui loomi on piisavalt, siis võtab jahimees karja hulgast ka oma osa.

Metsas pole kõigil loomadel nii hästi läinud, kui siinse suurfarmi territooriumil talve üle elanud kitsekarjal. Söödavedaja rääkis, et kuni tema masinaga katusealuses müristas, ootasid kitsed nurga taga. Niipea, kui ta lauta sööta jagama sõitis, olid kitsed taas küünis. Nii elasid loomad seal rikkaliku toidu ja pehme küljealusega talve priskelt üle.

Kindlasti on neid mehi, kes minu blogi lugedes mõtlevad, et mida üks naisterahvas jahist ja metsloomadest ikka teab, hädaldab niisama. Jahist ei tea jah suurt midagi, aga metsast ja sealsetest elanikest ikka natuke küll.

17 vastus “Sel aastal teisiti.”

  1. Mel:

    Lohutuseks sulle, mina üht nägin. Tahtis auto alla hüpata aga õnneks lipsas läbi.

  2. maali:

    Meie heinamaal jalutas kaks kitsekest päris rahulikult, paar nädalikest tagasi.

  3. Misasja:

    No mida… Ei välista et autori kodukandis kitsedest mingil veidral põhjusel puudus on, aga isiklikult mina pole kodukandis (Viljandimaal) vist ükski kevad rohkem kitsi näinud kui seekord.
    Mine õhtul 22-23 või hommikul 5-6 paiku suvalise heinamaa juurde ja kitsi nagu muda 😛

    Mingi pseudoteema vist…

  4. Mari:

    Mina olen näinud juba 5 korral kitsi. Paaril korral on olnud 4 kitse korraga ja siis ülejäänutel üksikuid. Muide neid olen kohanud täiesti erinevates kohtades.

  5. Jüri:

    Kitsi tuli talvel sööta ja radasid sisse sõita ( traktor, mootorsaan) Mina pidin öösel haukuvaid sokke aia tagant minema peletama , et magada saaks. Kitsi on ka samapalju või rohkemgi kui eelmisel aastal ja isegi tallesid on näha .Jahimeeste jaoks on meie küla maad kinni … selline leping nagu nemad pakkusid ei sobinud meile .Käigu jahil kuskil mujal siis.

  6. Jahimees:

    Eks käivad ikka jahimehed ka metsas ja ei istu ainult arvuti taga. Sinu loo kirjutamine nõudis ju ka arvutis istumist. Ega sa sellepärast metsas käimata ei jätnud.
    Ise olen metsas omajagu käinud(alates lume sulamisest hakkasin käima vaatamas, mis seisukorras kitsede populatsioon on) ja kitsesid/sokkusid päris palju näinud. Leidub neid õhtuti heinamaal, metsalagendikel ja soolakute ümbrused on kitsede jälgi täis. Ja näinud olen just noori sokkusid ja mitte ühtegi vana tugevat looma. Seda tõenäoliselt selle pärast, et vanad ja väärikad hoiavad rohkem metsa varju.
    loomulikult sai selle talvega kitsesid rohkelt hukka, seda ka meie piirkonnas. Peamiselt hukkusid nad aga ilveste tõttu. Hukkunud kitsed, keda leidsime, olid ilveste murtud. Haiguse tagajärjel surnud loomi ei leidnud mitte ühtegi(see ei tähenda, et neid ei olnud). Arvan, et see olukord ei ole nii dramaatiline, kui teinekord räägitakse. Loomulikult on olukord ka piirkonniti väga erinev.

  7. Raul:

    Kitsi on, aga peaasjalikult piirkondades kus neid talv läbi korralikult sööta sai ja mitte ainult kuivtoiduga. Kohad kus on tublid jahimehed, elavad hästi – vastupidi kohtadele kus on aktiivsed nn. “loodusesõbrad”!

  8. määä:

    jaa, metsas neid ei ole aga maanteeääred on neid küll täis, kahjuks ajasin ise ühe alles alla!
    Paljud tuttavad ka räägivad et neid palju sagib ringi.

  9. mare:

    Käime õhtuti pojaga jalgratastega sõitmas, mitu õhtut järjest oleme näinud kitsi, pole nad kõik kadunud midagi.

  10. Demiurg:

    🙂
    käin iga päev pikki otsi metsas. käisin ka talvel ja vaatlesin kitsesid.
    neil pole häda mitte midagi. kui on pada frikadelli suppi, siis ei saa nõuda, et igasse lusikasse ka lihapallike mahuks.
    jutt sellest, et jahimehed eriti metsas ei käi on kahjuks õige, vähemalt tartu pool võrtsjärve küll. käivad oma pukkide all. mujal metsa all (õnneks) nende jälgi pole.
    talviti heinakuhjas elavad kitsed võiks kinni püüda ja üle eesti laiali küüditada. olen rääkinud mitmete asjatundjatega ja eestis peaks olema paar kohta vaid kus kitsed oskavad heina sisse tulla magama ja ruloonist toitu võtta. miks see oskus on tekkinud – teadlased ei oska öelda. subkultuur ilmselgelt.
    meie kandis kahjuks ei oska. ei oska ka paljaks aetud maa peal magada talvel (kuigi INIMENE väidab, et see on parem kui lumes magamine, märgumine ja kopsupõletikusse suremine.
    samas on neid lolle kitsesid isegi väga paju- võibolla polegi hea kui nutikus leviks ja nende arvukus seeläbi veel tõuseks. ükshetk ei viitsiks jahimehed ka neid lasta ja siis on laga nii nagu praegu rebastega. tasakaal on hea asi.

  11. bussijuht:

    Kitsi on nagu muda- rohkem, kui eelmistel aastatel, aga et neid näha, on vaja metsaääres olla koidu ja eha ajal. Keskpäeval nad loomulikult ei tule Sul taluõuele peost heina sööma, eriti veel siis, kui koer ligiduses on.

  12. jaak:

    Mina näen küll tihti, kui liigun. Tund aega tagasi oli üks Otepää Tartu tee ääres. Aga võib olla on ehk natuke harvemalt

  13. triceps:

    Jama jutt.Mul tahavad igal õhtul autol ninat ära viia.Siiani on jopanud.

  14. jahimees:

    Leilil on õigus, kitselisi on vähemaks jäänud. Ent näib, et Eesti eri osades erinevalt. Meie jahimaadel (tartumaa) vast 1/3 populatsioonist välja langenud.
    Nii et jutt a la “ma eile kahte kitse nägin, pole nad kadund kuhugi” – pole vast õige.

  15. abcde:

    vabaõhumuuseumis nägin ühte kitse hiljuti

    kahte põtra korraga olen seal samuti näinud

  16. Rein:

    See on juba habemega lugu, et kui küsida kalameestelt ja jahimeestelt, et kuidas siis näkkkab ja kas loomi on, siis kostetakse alati, et sitem ei saa enam ollagi.
    Omal sügavkülmikud liha täis, tõmba või rihm ümber, muidu uks ei seisa kinni.

  17. raigo:

    mul ka sõber ajas mõned nädalad tagasi mu autoga kitse alla,maanteede ääres ikka neid leidub omajagu..

Jäta vastus