Blogi avalehel

Sini-sinine suvi.

June 27th, 2010

Ussikeel on sirutanud oma varred teeääri kaunistama. Sinised õied sinise suvetaeva all – see on otsekui lohutuseks pika ja paljudele elusolenditele surma toonud lumerohke talve üle elanutele. Peame rõõmustama, meie kõik, kellele on antud võimalus järgmisteks katsumusteks uut jõudu koguda. Nii vaimses kui füüsilises mõttes.

Olen nüüd palju metsades ja metsavahelistel põlluteedel ringi liikunud ning endiselt pole ühtki metskitse kohanud. Uurisin vihmasaju järel mitmeid radu, kus loomade olemasolu korral oleksid sõrajäljed maha pidanud jääma. Tühjus. Vaid rebased lippavad rõõmsalt ringi, vaktsiinipalakesed üles korjatud ja põske pistetud. Sama juttu räägivad ka mitmed jahimehed. Küsisin, kas jaanisokku ka söödi, aga ei tea ühtki meest, kes oleks sokku lasknud. Vardasse olevat aetud seekord metsakesikute liha.

Üks vastus “Sini-sinine suvi.”

  1. jürgen:

    Jõgevamaal küll kitsedest puudus pole, põdrakanepi aasad on risti-rästi kitsede käike täis, paar päeva tagasi astusin rinnuni rohus sumbates peaaegu ühele kitsele peale.

Jäta vastus