Blogi avalehel

25. juuni Jaanijärgne

June 25th, 2008

Täna õhtul heitis päike pikki varje ja koju sõites oli nukravõitu tunne, et suve haripunkt on möödas. Eks nii olegi, et päev hakkab taas lühemaks minema, kuigi ilus suvi peaks veel ees olema.

Jaaniõhtul oli mitu vihmavaba tundi, nii et sai metsatalu õuel jaanitule põlema panna ja üht-teist ka suhu pista. Keskööl kuulasin öösorri, koguni kaht korraga ja lähestikku. Hästi põneva väljanägemisega lind, keda on raske märgata, aga valgel ööl hääle suunas minnes võib see võimalikuks saada. Minul pole veel seda õnne looduses olnud. Vihmasest jaanipäevast oli kasu ka, sest sain mitu kaustatäit pabereid korrastatud. Seda tööd ei taha ju ilusa ilmaga sugugi teha.

Täna hommikul tundis mu 85-aastane ema end halvasti ja jäin kodu lähedale. Muru sai nulli peale pügatud, saeveskile raha üle kantud. Muud kodutööd nagunii. Õhtu eel oli emal juba parem ja käisin metsatalu maadel. Kärpisin paar tundi oksi ja tassisin need lõkkeplatsile. Kuhi sai uuesti sama suur kui enne jaanitule süütamist. Tee ääres põllul on oder pead loonud, koduaias õitseb kartul. Lindude hääli jääb vähemaks, aga kägu kukub veel. Kuulsin kord külanaiselt, et käo kukkumise lõpu järgi ennustatakse talvekülmade algust. Nimelt: kui mitu päeva pärast jaani kägu kukub, niimitu nädalat pärast sügisest pööripäeva saabub püsiv külm. Olen seda mitu aastat jälginud ja kõigil talvedel, välja arvatud see viimane, on käokukk üsna täpseks osutunud. Täna siis esimene päev jaanijärgset kukulindu kuulmas, lisaks nägin teda ka lendamas. Parajalt pika sabaga tegelane, sarnaneb mingil määral kullilistele.

Jäta vastus