Blogi avalehel

Põllukuused.

October 24th, 2008

Vaidlesin siin mõni aeg tagasi vastu koridorkultuuride rajamisele ja mul olid selle juures ka oma põhjendused. Jätkan sama teemat ja tänasel pildil on näha, mil viisil metsastan võssakasvanud ja kasutusest välja jäänud põlde.

Tegelikult on katastrikaardil nähtav ala kirjas metsamaana ja need põllud on vähemalt 40 aastat kasutusest väljas olnud. Koht on ligipääsmatu, sest ühel pool voolab jõgi, kus pole õiget silda ja teisel pool riigimetsad. Lähema teeni on linnulennult 2 km. Kolhooside ajal anti inimestele võimalus põllukraavidelt küttepuid teha. Kui mina maa tagasi sain, olid kraavid uuesti korralikku lepikut täis ja küllap sellepärast see maa metsana ka kirjas oli. Tasapisi olen lasknud sealt küttepuid saagida ja aegapidi vabad põllud kuuske täis istutanud. Enne istutust tuleb veelkord kraaviääred üle käia ja võsa maha lõigata. Need küljed, kus lähiaastatel küttepuid saab, teen korda ja jätan lepa kasvama. Kallastel on nii palju vaba ruumi, et sealt materjali välja vedama mahub. Kraavide ääres kasvab ka muid puid ja põõsaid: kuuske, kaske, saart, pihlakat, õunapuid, lodjapuid, türnpuid jt. Päris loominguline töö on neid seal sorteerida ja ilusamaid kasvama jätta. Selliseid põlde, nagu pildil näha, on kokku 13, kõik üle 300 m pikad. Täis istutamata on veel neist 4 ja osaliselt jääb kasvama puhas hall-lepik.

Et ma sinna vaid kuuske istutan, on tingitud sobivast pinnasest, osalt ka minu sümpaatiast igihaljaste puude vastu. Proovisin ühel aastal ka kaske istutada, aga neist langes välja umbes 90%. Vist olid seemikud liiga nõrgad ja ei pidanud rohus vastu või olid muud hädad. Samal ajal istutatud kuused aga edenesid kenasti. Loomulikult on taolises üksildases kohas probleemid metskitsede ja põtradega ning palju kuuski on sandistatud. Kuni hakkasin repellenti kasutama. Ühes nurgas kasvab looduslikku haaba ja kui viimati seal käisin, ei näinud ma ühtki puud, mida poleks põder koorinud. Metssead tustivad samuti, aga puudele pole nad erilist kahju teinud.

Kokkuvõttes tahan öelda, et kitsaste koridoride asemel, mida soovitavad EL toetuste tingimused, jään mina kindlalt laiemate istutusalade juurde, kuhu mitmekesisuse mõttes jääb kraavidele kasvama ka teisi lehtpuid.

Jäta vastus