Blogi avalehel

Tiivulisi täis mets

October 27th, 2008

Töörütm on kadunud. Juba neljas päev tegelen millegi muuga ja pole endaga rahul. Täna oli samuti vihmane, kui end metsa minema sättisin. Jätsin tööriistad koju ja plaanisin niisama ringi vaadata ning eelmisel sügisel hooldatud noorendikud läbi käia. Nende pärast ei pea eriti muretsema, sest korralikult tehtud hooldus ja kitsetõrje on aidanud. Kuuseladvad on alles ja sel suvel tublisti pikkust juurde võtnud.

Aeg aga läks ja teekond venis plaanitust hoopis pikemaks. Käisin mitu kvartalisihti ka riigimetsas läbi ja kohtasin arvukalt kõiksugu tiivulisi: pasknääri, laanepüüsid, musträhni, suur-kirjurähni, ronka, sabatihaseid, tutt-tihaseid, rasvatihaseid, leevikesi, puukoristajaid jt. Puukoristajatel on omapärane häälitsus kljutt-gljutt-gljutt-gljutt. Sebivad ja sagivad puutüvedel, talvel käivad agaralt lindude söögimaja külastamas. Metskitsedel on punakas karv hallimaga asendunud ja valged pepupeeglid säramas.

Astusin ja vaatasin, kuulasin ja mõtlesin. Sügis on veidi kurb, aga samas väga ilus aastaaeg, mil loodus puhkama sätib. Tuul oli tükkideks lükanud ühe vana kuivanud kase jõe ääres. Sel puul oli vanust kindlasti üle 100 aasta. Juba ammu tegutsesid tema kallal rähnid ja igal aastal kukkus kuivanud oksi vähemaks. Nüüd on püsti vaid 4-5 meetrine tüügas. Kõik muutub: vananeb, sureb ja samas kõrval uueneb.

Riigimetsa servas vastu põlist taluteed valendavad kased. Neist edasi on grupp suuri haabu. Käin sageli sealt mööda vaatamas, kas ehk händkakku oksal passimas näha on. Täna polnud.

Jäta vastus