Blogi avalehel

Õunad metsast.

September 20th, 2010

Täna jätkasin kuusenoorendiku hooldamist jõe taga kunagistel põldudel. Töö edeneb tasasel maal kiiremini kui metsalangil, kus jalgealune oli ebaühtlane ja risune. Ja aina kuuseriisikad! Neid kasvab ringidena seal põllukraavide ääres iga vanema kuuse ümber.

Koduaias mul tänavu õunu peaaegu polegi, aga metsas, õigemini vanadel põllukraavidel kasvavatel õunapuudel on õunu piisavalt. Hooldustöö käigus jõuan kord ühe, siis teise puuni. Enne mind olid käinud nii metssead kui kährikud. Need punased õunad, millest ühe pildile võtsin, on väga mahlased, magushapud, õrna koorega, seest siiru-viiru-punased ja igati söömist väärt. Tõin neid kojugi kaasa. Selle puu all söömata õunu polnud. Loomad teavad, mis hea on! Teise all vedeles rohkem õunu, sest need olid hapumad ja kõvad. Näis, kas edaspidi järgmiste puude juurest ka midagi kojutoomist väärivat leian. Nii varakult ei tahaks neid ülelakitud välismaiseid poeõunu, mis koorimata süüa ei kõlba, veel ostma hakata.

Jäta vastus