Blogi avalehel

Vihmapäeva mõtted.

September 21st, 2010

Loodus ise hoolitseb, et inimene tööga endale liiga ei teeks ja leiaks vahepeal aega ka mõtlemiseks. Vihmapäev selleks ongi. Tegelikult ikka oleks parema meelega metsas tööd teinud, sest mõni lugemine võib asjatult ärritada.

Uurisin mitmeid arvamusi uue jahiseaduse kohta. Neid ikka kerkib hooti ajakirjandusse ja internetti, et maaomanike ja jahimeeste kirgi korraks üles kütta ja siis jälle vaibuda.

Just samamoodi hooti käivad üliemotsionaalsed sõnavõtud ka metsade üleraie teemal. Ja jälle vaibuvad. Millest on kahju, sest asjalike aruteludeni ja tagajärgede analüüsini ei jõuta. Aga raha tahab tegemist ja laaned lagedaks raiumist. Seadusedki on raha toel just nii tehtud, nagu parasjagu teatud grupil kasulik on. Küla vaatab ja ei saa aru, miks see kõik peab nüüd korraga ja ühes kohas juhtuma.

Kuidagi ei sobi liberaalses Eesti riigis omavahel kokku edukas majandus ja säästev mõtlemine. See ei käi ainult metsade kohta, vaid kehtib kõigi loodusvarade kasutamise kohta, olgu need maa sees, maa peal või õhus. Isegi vett, mida meil sadude järel tundub külluses olevat, raiskame ja solgime arutult.

Valimised lähenevad ja poliitikud muutuvad aktiivseks. Olid ajad, kui see tsirkus mulle isegi meeldis, sest väitlusi sai nagu teatrietendust vaadata. Nüüd aga on kõik läbinähtav, tüütu ja kohati lapsik. Kasvõi see IRL-i küsitlus. Omal ajal olin kunagise Isamaaliidu tuline pooldaja, eelkõige tema aadete pärast. Roheliste põhimõtted (mitte kõik persoonid) meeldiksid isegi praegu, aga nende hääl on mannetu ja suuna määravad jätkuvalt need, kes meid viie rikkama sekka lubasid lähetada. Ma tahaksin teada, kas raha ja vara poolest rikkad on õnnelikumad kui materiaalses mõttes vaesemad, aga mõtlemise poolest vabad kodanikud? Kas loodusvaradega pillavalt ümber käiv riik on rikkam kui inimest ja keskkonda arvestav ühiskond?

Jäta vastus