Blogi avalehel

Lume-eelne metsajutt.

November 22nd, 2010

Ma armastan väga sügisel metsas ringi luusida, samal ajal vaikselt paludes, et lumi oma tulekuga veel viivitaks. Kõik, mida suvel lehed varjasid, on nüüd nähtav, alasti. Märgade lehtede vahel märkan metsa all trobikonda valgeid tossusid – auklikud murumunad, mille eosed on laiali lennanud. Pimedal novembripäeval teeb isegi nii tagasihoidlik leid meele rõõmsaks.

Praegu on ideaalne aeg tegeleda võsalõikusega. Kõike saab maapinna lähedalt kärpida, näeb hästi tihnikuid korrastada või harvendada. Ikka avastan uusi kohti, kus eelmise talve ränk lumi on lehtpuid painutanud ja noori kuuski maadligi surunud. Seal ei jää muud üle, kui kõik need maha lõigata ja metsarammuks kõdunema jätta.

Ma ei tea, kas teised metsaomanikud on kogenud erilist tunnet, kui mõnda kohta pole pikka aega sattunud ja siis ühel päeval avastad, et sinu eelnev töö on täie ette läinud. Minul küll süda hüppab rõõmust, kui näen, et noorendik on järsku nii kõrgeks kasvanud, et seda võib päris metsaks nimetama hakata. Loodus on inimese istutatud puudele omalt poolt lisanud kaks korda samapalju. Ühes kohas, kus kuused väga visalt tahtsid kasvama hakata, on juurde puistatud noori männihakatisi. Peame tänulikud olema, et loodus meid hoiab ja kingitusi teeb. Kas oskame teda vääriliselt hinnata ja tema jagatuga säästlikult ümber käia?

3 vastus “Lume-eelne metsajutt.”

  1. arborist:

    praegu ei ole võsa lõikamiseks õige aeg. õige aeg on kesksuvel kui võsa on täislehtes.

    parimatega,

    rein

  2. pille-riin:

    võsa võib lõigata praegu küll, kui midagi muud teha ei ole, aga parim aeg see kindlasti ei ole võsa kõrvaldamise mõttes, sest kevadel puhkeb see mulla alla juurtesse pugenud taime jõud kõik uue hooga kasvama ja ühest võsa oksast saab neli-viis. Nii-et jõudu neile, kel igav on. Tegevus ise on ju igati mõnus. Aga kui võsast tegelikult lahti tahad saada, siis tee seda ikka kesksuvel, kui kogu taime jõud lehtedes ja vartes.

  3. Leili:

    Ma mõtlesin seda võsatööd metsaomaniku seisukohast vaadates, sest nii porise ajaga sobib maapinda mittekahjustav tegevus kõige paremini. Pealegi jääb kõik lõigatu talveks lume alla ja vaob hästi vastu maad, kus kõduneb. Tean küll, et õige võsatöö on augustis, aga siis teen põhiliselt istutatud metsakultuuride hooldust, kus taimed vajavad rohust ja võsast väljaaitamist. Kõiki töid lihtsalt ei suuda ühe lühikese perioodiga ära teha ja nii sobib padrikuid valgustada ka sügisel või lumeta talvel. Hiliskevadel ja suvel ei tohiks seda pesitsevate lindude pärast aga hoopiski mitte teha.

Jäta vastus