Blogi avalehel

Möödujale järele vaadates.

December 30th, 2010

Lumi surub ka aasta lõpus oma tahtmise peale, sunnib paigal püsima ja annab võimaluse mööduvale tagasi mõelda. Mis head ja mis halba oli.

Hästi läks selle poolest, et niiske kevad ja soe suvi olid soodsad metsataimede kasvuks. Kõik kuusetaimed, mis mulda said, jäid ellu. Eelmistel aastatel istutatud puukesed võtsid pikkuses tublisti juurde. Oli suurepärane seeneaasta, eriti puravike ja kukeseente poolest.

Tänu pidevale looduse jälgimisele õnnestus mul esimesena Eestis näha stepikiivitajat ja sellega meelitada juuni alguses kokku hordide viisi linnuhuvilisi nii meilt kui Soomest. Hästi läks ka meie kandi konnakotkastel ja kaljukotka perel, kus oli järeltulijaid. Halvasti aga oli must-toonekurega, sest juba mitmendat aastat järjest jäi pesa tühjaks.

Aasta lõpus võeti maha minu metsi läbivad elektriliinid. Ilmselt kadestavad mind selle pärast paljud maaomanikud, kes jätkuvalt peavad piiranguid taluma ja liinialuse maa eest maamaksu tasuma, ilma et renditasu saaksid.

Natuke muretsen tegemata jäänud tööde pärast, nagu maa ettevalmistamine kevadiseks metsaistutuseks. Lumi tuli liiga vara ja liiga palju, mis lükkas plaanid segi.

Kodus on kõik enam-vähem hästi – vana ema peab vastu. Laste pärast ei pea muretsema, sest mõlemal on töö, pered ja kodud. Kuigi pöörases linnaelus pole kellelgi kerge. Ise ei taha kuidagi sellega harjuda, et aastaid tuleb järjest turjale ja jalad pole enam nii väledad kui varem, pisihädadest rääkimata. Nii tuligi täna külamees palgata, sest garaažikatusele ma ise enam lund rookima ei söanda ronida.

Paljude halbade asjade põhjustajaks oli ja on jätkuvalt lumi. Metsas painutas hulga noori puid looka või murdis pooleks. Lumi katkestas kõik metsahooldustööd ja muutis inimese jaoks metsas liikumise tõeliseks katsumuseks. Lumi tõi enne kevade saabumist surma suurele hulgale metskitsedele ja händkakkudele. Sama kordub ilmselt ka sel korral. Kakud, kes toituvad valdavalt elusatest närilistest, ei saanud neid paksu lume alt enam kätte. Korjuste ehk surnud liha peal nad toitumas ei käi, nagu seda kotkad, kullid või hiireviud teevad. Kuigi kakud võivad näljaga ka teisi linde jahtida, ei aidanud see jahiviis neid veebruaris-märtsis näljasurmast päästa.

Kõigele sellele mõeldes tundub mulle valgete jõulude igatsejate sõnades otsekui kurja väljakutsumise soov. Tahaks vastu karjuda, et eks tulge, te toa- või autoakendest jõululume nautijad, maale hangesid kaevama, eks sumbake märtsikuises metsas ronkade häälte peale ringi, ja lugege üle selle valge unistuse tagajärjed!

Paraku ei saa meist keegi looduse vastu ja sisemisele protestile vaatamata ei jää minulgi muud üle, kui alistuda, leppida ja loota, et tugevamad jäävad ka raskel ajal ellu. Inimestel on keldrid, külmkapid, lumesahad ja -labidad, katus pea kohal ja küte majas. Inimene peab uusaastapidu, kõht täis ja euro-ootus põues. Päikegi käib juba mitmendat päeva kõrgemalt. Aga nukker on ikkagi…

Jäta vastus