Blogi avalehel

Oma riigiga kahekesi.

February 26th, 2011

Mulle tohutult meeldib NO-teatri valimiskooli üks videoklipp, kus näitleja hakkab valimiskabiinis hääletama. Sini-must-valge lipuke põuest rinnatasku ja siis valimissedelilt täitma – olles sel hetkel oma riigiga kahekesi.

Seda näidatakse nüüd valimiste eel aeg-ajalt televisioonis ja ma saan sellest kohe hea tuju – õpetus on nii marunaljakas.

Kodumaa sünnipäev oli eriti pidulik päev. Mul kipub paraadil marssivaid uhke hoiakuga sõdurpoisse või kaitseliitlasi vaadates alati silm märjaks tõmbuma – uhke ja väärikas on nende samm. Puhkpilli marsimuusika lisab ülevust veelgi. Meeldis väga meie presidendi kõne Estonias. Sellisel päeval on uhke tunne, et elan vabas riigis, oma sünnimaal, kus on rahu ja kus kargel talvepäeval sillerdav päike laotab valgust üle lumiste väljade.

Pidupäeva puhul tegin elus esimest korda kartulivorste. Seasooli on mul jõuluajast külmutuses varuks, vaja läks veel läbikasvanud sealiha, kartuleid, sibulat-küüslauku ja natuke maitseaineid. Aega kulus ja mäkerdamist oli, aga maitsev ja ehtne eesti roog kukkus välja, kui praeahjust helepruuniks küpsetatud vorstid lauale tõstsin.

Valimiste eel on olnud üks kohtumine oma piirkonna saadikukandidaatidega ja üle ootuste kujunes metsandust ja metsaomanikke puudutav arutelu asjalikuks. Planeeritud kahe tunni asemel kulus kolm tundi, sest küsimusi ja teemasid oli palju. Mulle meeldis, et räägiti asjast, mitte ei toonitatud pidevalt oma erakondlikku kuuluvust.

Oma valiku olen ammu teinud ja kandidaate kuulamas käin vaid siis, kui on tegemist minu arusaamise kohaselt tarkade inimestega, mitte lihtsalt vali-mind-poliitikutega. Väiksemas auditooriumis õnnestub siis rääkida nii riigist, tulevikust, maast ja metsast.

Jäta vastus