Blogi avalehel

Männikäbi jutt.

March 20th, 2011

Passisin männitukas suur-kirjurähni tegemisi. Rähn toksis järjekindlalt üht kuivanud männioksa ja mulle näis, et see tegevus oli rohkem territooriumi kuulutamiseks, mitte toidu otsimiseks. Minu lähenemist märgates lendas ta hetkeks kõrvalpuule ja algas peitusemäng. Korraks nägin teda tüve tagant piilumas, seejärel polnud hulk aega enam kedagi. Toetasin selja vastu puud ja ootasin kannatlikult.

Ühel hetkel potsatas mu pea kohalt lumele käbi. Rähn oli üleval männiladvas.

Pilk jäi puude-alusele peatuma. Lumi oli paksult männikäbisid täis. Käbid polnud veel korralikult avanema hakanud, aga küllap on neil ikkagi seemned sees, sest miks muidu rähn neid lahti kisub. Maha kukub käbisid tükk maad rohkem kui rähn neid oma sepikotta töötlemiseks jõuab tassida.

Mõtlesin, et selline käbisadu on ilmselge raiskamine. Männid ei kasvata käbisid igal aastal ja seemneid saab perioodiliselt, umbes 7-aastaste vahedega. Seepärast võiks inimene männikute raiumisel hoolega jälgida käbiaastate tsüklit. Ja kuna männikäbi valmib mitte esimesel, vaid alles teisel aastal, siis saaks raiete planeerimisega samaaegselt tagada ka loodusliku uuenemise. Valminud käbidega puude langetamise käigus satuksid seemned langil laiali ja hakkaksid idanema. Huvitav, kas keegi metsameestest seda tavatseb jälgida?

Männikute raiumisel ei langeta hea metsaomanik kõiki puid, vaid jätab lageraielankidele ka seemnemände kasvama, et looduslikku järelkasvu saada. Paraku võib sellega ka kehvasti minna, sest kui näiteks alles 7 aasta pärast juhtub seemnemändidel käbiaasta tulema, on selleks ajaks lank juba rohtu ja lehtpuuvõsa täis kasvanud. Pisike ja habras, seemnest idanema läinud männitaim aga vajab valgust ja avarust, et ellu jääda. Nii võibki juhtuda, et kunagise männiku asemele ei kasvagi tulevikus uut männimetsa. Metsade oskuslik majandamine tuleks tingimata sobitada looduse tsüklitega, mitte seada esikohale üksnes puiduhindade hetkeseisu.

Üks vastus “Männikäbi jutt.”

  1. Leili metsalood » Blog Archive » Looduse kingitus metsaomanikule.:

    […] 20. märtsi postituses kirjutasin männikäbidest ja männimetsa looduslikust uuenemisest. Nädalavahetusel käisingi vaatamas üht loodustekkelist noorendikku. Inimkäsi pole seal istutanud ega külvanud, üksnes tänu ühele heale käbiaastale on lageraielangist saamas noor männik. […]

Jäta vastus