Blogi avalehel

Laasida või mitte?

March 22nd, 2011

Sain oma raamatupidamisega enam-vähem ühele poole ja et pärast arvuti taga istumist väheke kevadist õhku sisse hingata saaks, käisin tiiru koduküla metsas. Õigemini küll sammusin mööda sisselükatud metsateed. Sulalumel pole räätsadega enam kuigi mõnus liikuda.

Sattusin nägema, et meie metsaühistu mehe metsas käib puude laasimine. Üle-eelmisel aastal oli meil samas kuusikus laasimise õppepäev, kus Vahur Kurvits maaülikoolist demonstreeris mitmeid laasimise tööriistu ja ka jaapanlaste iseronivat laasimismasinat. Sellest kirjutasin siin blogis 6.septembril 2009.

Juba tol korral jäin kõhklevale seisukohale kuusikute laasimise suhtes. Võrdluseks tulevad kohe meelde käimasolevad vaidlused tuumajaama ehitamise pooldajate ja selle vastaste vahel.

Kui lugeda Luua metsanduskooli õppejõu Veiko Belialsi seisukohti, siis tema ei soovita kuuski laasida. Laasimine sobivat männile või kasele. Laasida võiks kuni 15 cm läbimõõduga tüvesid, mände talvel, kaski aga suve lõpul, augustis. Kaskedel algab kevadel mahlajooks ja isegi okste lõikamine põhjustab sel ajal asjatu mahlakaotuse, vigastuste kaudu ka haigusetekitajate juurdepääsu tüvele.

EL metsanduslike toetuste raames on meede 1.5.1, milles on metsa majandusliku väärtuse tõstmise peatüki all üheks tegevuseks ka kasvavate puude laasimine. Praegu kehtiva korra kohaselt peaks hektari kohta olema laasitavaid puid 200 tk. Ja toetust makstakse 2200 kr ehk 141 eur hektari kohta. Minu arvates üsna hästi toetatav meede, eriti kui võrrelda noorendiku hooldusele makstava toetusega (2500 kr/ha). Töömaht on noorendikus ikka tublisti suurem kui 200 puu laasimisel 5-6 m kõrguseni või nii kõrgele, kui töövahendiga alt ulatab seda tegema. Laasitud puu peab tähistatud olema ja tavaliselt kasutatakse selleks punast aerosoolvärvi. Peamiselt siiski selleks, et toetuste määramisel kontrollijad puud üles leiaksid 🙂

Kas aga kasvavate noorte kuuskede laasimine üks tark tegu on, seda ei julge mina öelda. Igaks juhuks ise ei hakka järele proovima, sest paraja tihedusega kuusikus peaksid puud ise laasuma. Mida rohkem oksi, seda vähem pääsevad põdrad kuusekoort hammustama. Aga mina olen vaid praktik ja lähtun oma loogikast. Laasimise eesmärk aga on kasvatada oksavaba tüvepuitu. Tegin ühe pildi ka laasitava metsaosa kõrvalt keskealisest kuusikust ja minu mäletamist mööda pole inimene seal kunagi kuuski laasimas käinud ning sealsed sirged, peaaegu oksavabad kuusetüved on kujunemas pärast kuusiku vahepealset hooldamist loodusliku laasumise teel.

4 vastus “Laasida või mitte?”

  1. Jüri Koduvere:

    Kuusel tekkivad tüveosas väljalangevad oksad, kui loodus ise õigel ajal kuivanud oksi ei kõrvalda.
    See on puidu töötlemisel tegur, mis viib sortimendi alla – eks proovige sellisest materjalist midagi head teha – väga palju läheb kaduma.
    Eks igaüks ise tea…

  2. Toomas:

    Tere Leili!

    Ka kuuse laasimine on kasulik. Meetme 1.5.1 raames tuli 2008 aasta taotluse raames laasida 300 puud/ha. Laasisin 330 puud. Kuna sügav talv tuli nii ruttu, siis ei jõudnud tüve kaitsmeid paigaldada.
    Panen kevadel ümber tüvede vanad silorulli võrgud. Need peaks olema piisavad kaitsed põtrade eest.

  3. M.Vesi:

    Mina olen küll kuuskede laasimise poolt. Ikka kõigepealt puu maha ja siis laasida. Laasimata puu transport on keeruline ja töömahukas.

  4. uugamets:

    No siis on ju hea äriprojekt. Kõige pealt laasimine, siis mingi puude ravim, siis mingi putukatõrje oksa kohtadesse ja lõpuks siis ulukikaitse võrk.

    Nii lihtne see ongi ja mis peamine – tulus mingitele inimestele.

Jäta vastus