Blogi avalehel

Looduse kingitus metsaomanikule.

March 28th, 2011

20. märtsi postituses kirjutasin männikäbidest ja männimetsa looduslikust uuenemisest. Nädalavahetusel käisingi vaatamas üht loodustekkelist noorendikku. Inimkäsi pole seal istutanud ega külvanud, üksnes tänu ühele heale käbiaastale on lageraielangist saamas noor männik.

Mäletan, kui 90-ndate lõpus, kui esimesed maade erastamised algasid, aeti maavalitsuses toimunud oksjonil selle talumaatüki hind algselt 500 tuhandelt 1,5 miljoni kroonini. Tol ajal oli see ikka uskumatult kõrge hind ja kohalik talupere lõi miljoni juures juba käega, st. loobus edasisest pakkumisest. Selliseks ostuks polnud kusagilt raha laenata. Mingi kinnisvarafirma (variisikute kaasabil) võitis.

Tol ajal oli vaja vaid 10% maksumusest sisse maksta ja metsaraie võis alata. Pikalt ei läinudki, kui metsa ilmus üks imemasin ja vali soomekeelne jutt kostis külamajadeni. Sai seal tee pealt piilumas käidud ja esimest korda harvesteri töötamas näha. Jäädvustasin iga päev, kuidas mets aina kadus ja kadus. Tolleaegsed pildid on paberil, siis oli filmiaparaadi aeg.

Eks külarahvas oli šokis, sest siis tundus nii uskumatu, et tulevad puruvõõrad soomlased ja lihtsalt võtavad MEIE metsa maha. Tänapäeval pole selleks enam soomlasi vajagi… Eks iga asjaga harju pikapeale ära.

Mets müüdi pärast paremate palkide mahavõtmist peagi edasi ja õnneks ostis selle kohalik mees, meie metsaühistu liige. Loodus kinkis varsti talle omalt poolt ilusa männinoorendiku lisaks. Ei tea, kas põhjuseks on küla lähedus, et ükski põder pole sinna veel pahandust tegema sattunud. Tore on igal aastal vaatamas käia, kuidas männid aina pikemaks sirguvad.

Jäta vastus