Blogi avalehel

Kihiline mets.

March 29th, 2011

Olen kogu aeg huviga jälginud, kuidas käib riigimetsa majandamine. Siiani usun, et seal järgitakse metsanduse häid tavasid ja seadusi, millest tasuks erametsaski õppust võtta.

Pildid, mis täna tegin, ei anna tegelikku olukorda hästi edasi, oleks vaja kõrgemalt õhust vaadata. Kõrvuti asuvatel eraldistel on rakendatud järk-järgulisi raievõtteid. Nii on kvartal pidevalt kaetud erivanuselise metsaga: küps mets, latimets, noorendik, kultuur. Enamasti alustatakse raieid idapoolsest küljest ja kuna valdavad tuuled puhuvad meil edela-lääne-loode suunalt, siis ei avata metsa tuulepoolset külge ning sellega välditakse tormikahjustusi.



Ühe pildi esiplaanil paistavad lume seest üksikud kuuse- või männitaimed ja mõned tormis pikali kukkunud seemnemännid. Seal tehti lageraie 6 aastat tagasi ja paar aastat hiljem rajati kuusekultuur. Kui torm vahepeal seemnepuid maha murrab, siis jäetakse need enamasti sinnapaika, sest väljaveoga võib ära tallata liiga palju noori istutatud puid.

Järgmine kiht on noorendik, 11 aastat tagasi istutatud kuused, looduslikud kased ja männid. Kolmas kiht on veelgi vanem, 18-aastane kuusenoorendik, mille taga 90-a. männi enamusega segamets.

Nii ongi kvartal kaetud erivanuselise metsaga, mida ühest otsast raiutakse ja teises otsas kasvab uus peale. Hea majandusmets ei teki iseenesest: tuleb istutada, kultuure ja noorendikke hooldada, valgustus- ja harvendusraieid teha. Metsaistutaja ise ei saa oma töö vilju lõigata, selleks jääb inimese eluajast väheks, ja seda teevad teised.

Käisin ka jõe lähedal oma kuusekultuure vaatamas. Nii eelmise kui üle-eelmise kevade taimed on üleni lumega kaetud, 2008.a. istutuse kuuseladvad natuke paistavad. Vanemad on rohkem lumest väljas. Metsas oli vaikne, ainult üksikud jänesejäljed värskelt sadanud lumel. Tagasiteel nägin sihil rebast. Kostus sookurgede hääli. Külapõldude kohal hiireviu ja alevi lähistel üks suurte tiibadega loorkull tiirutamas. Kulli lend ajas varesed ja harakad närvi.

Jäta vastus