Blogi avalehel

Selle suve haruldused.

June 21st, 2011

Tänane, suvise pööripäeva kohtumine metskitsega oli sel aastal arvult alles viies. Vähevõitu ju, kui võrrelda mõne aasta taguste aegadega. Metskits meie kandis on haruldus. Rebaseid on hulga rohkem.

Ega muidu poleks neid fotosid saanudki, kui metsa niitma minnes avastasin, et olen kummikud maha unustanud. Sõitsin tuldud teed neile koju järele ja siis sokku märkasingi. Poleks unustanud, poleks näinud.

Pulksarvedega sokuke puhkas esiotsa rahulikult elektriliini trassil pikas rohus, paistsid ainult kõrvad, mida ta nagu lokaatoreid erinevatesse suundadesse pööras. Mulle tundus, et kohalt tõusmise põhjuseks polnud üldse mina, vaid keegi teine, keda ta tihedama metsa all märkas või kuulis. Sain teha mitmeid pilte.

Sokkudel on jooksuaeg. Kas sellist pulk-poissi keegi ka tõsiselt võtab, pole kindel. Kevadel nägin seal läheduses üht väga uhke krooniga isandat, kelle alles karvased sarved ulatusid kõrvadest poole kõrgemale. Paariliseks oli tal sama suurt kasvu emasloom. Hiljem pole ma seda sokku näinud. Küll aga ajasin hiljuti oma tulekuga kraavis põõsaste all puhkava kitse üles. Lootes samast leida ka talle, läksin lähemalt vaatama. Metskits jätab ohu korral talle maha ja jookseb ise eemale. Tõenäoliselt tõmmatakse sellise käitumisega vaenlase tähelepanu endale, et talle säästa. Hiljem otsib kitseema oma talle üles. Sel kitsel talle polnud.

Jahimehed on lubanud, et sel suvel metskitsejahti ei peeta, nii ka traditsioonilist jaanisokku õige jahimees sel korral ei söö. Las loomad taastuvad kahest rängast talvest, mil hukkus neid nii liikumis- ja toitumisprobleemide, huntide, ilveste ja hulkuvate koerte läbi.

Jäta vastus