Blogi avalehel

Ilus, aga tüütu

June 28th, 2011

Proovisin kuusekultuure hooldada, sest väikesed taimed kipuvad rohukasvule alla jääma. Mitu ebameeldivat asja tuli korraga ette ja jätsin pooleli.

Kui niisama hakata jalgadega rohtu kuusetaimede ümbert maha tallama, siis peab end riietama sääsekindla rüüga, sest just rohu seest vereimejad ilmuvadki. Aga katsu sa sooja ilmaga paksu jaki ja kummikutega päikese käes sebida. Kui kergemalt riietuda, on kohe sääsed jaol. Kümned pisikesed vereimejad oskavad end käevartele nii vaikselt sokutada, et ei kuule ega tunne. Palja silmaga ei näe, aga pildilt paistab, et sääse tagakeha on vöödiline nagu mõnel herilasel. Kui ta end verd täis imeb, siis punab see peaaegu läbi.

Üks päev üritasin kuuskede vahel ka rohukettaga niita, aga see töö on meeletut tähelepanu nõudev. Hea on muidugi see, et müra ja liikumisega ei tule sääsed kallale. Halb aga see, et rohu sees lihtsalt ei näe väikesi puutaimi ja pärast kahe-kolme kuusehakatise mahaniitmist sai isu otsa.

Isegi vanemate taimede hooldamisel on tänavu see eripära, et mõned puukesed on talvel viltu vajunud ning latv ja tüvi ei pruugi olla ühel püstsirgel. Kui tundub, et tüveni on veel palju ruumi, siis alati nii pole. Ketas riivab – ja ongi kuuseke maha niidetud.

Kolmandaks takistuseks on pesitsevad linnud. Kuigi tundub, et enamikul pesitsejatest juba pojad väljas ja iseseisvalt lendama hakanud, pole see kaugeltki nii. Mitmed liigid munevad ka teise kurna ja pojad lahkuvad pesadest alles juulikuus. Äsja vaatasin lehelinnuga tõtt, kes oli rinnakõrgusel okste vahel oma kõrrepesas haudumas. Linnupesi leidub nii maapinnal, noorte kuuskede võras kui lehtpuupõõsastes.

Kesksuvine õiteaeg on omamoodi kaunis, eriti sööti jäänud põllumaadel, kus liigirohke taimestik aina jõudu kogub. Muretult prääksuvad seni veel rukkiräägud. Mõtlen hirmuga, millal sinna mürgipritsid tulevad ja enda järel kõik kõrbenud-pruuniks muudavad. Kas hiired, keda näiteks viud, kakud või kotkad toiduks püüavad, ka mürgiga üle piserdatakse? Seeläbi siis ka nemad mürgiga kokkupuutunute ahelas… Või putukad, keda paljud linnud söövad? Mõnda sellist kõrbepõldu täna juba nägin. Varem hekseldati rohi koos muude elusolenditega lihtsalt sinnasamasse ja kurgedel-kullidel-ronkadel oli söömapidu. Hooldustoetus muudkui laekus maaomaniku kontole. Ilmselt nüüd valmistutakse põllu taaskasutusele võtmiseks ja üleskündmiseks.

Jäta vastus