Blogi avalehel

Mets kui kihiline kook

June 29th, 2011

Käisin Põlvamaa metsi vaatamas ja metsa väärtuste üle mõtisklemas. See oli esimene koolitus minu rohkearvuliste õppepäevade seas, kus ei jagatud akadeemilisi valmistarkusi ega tutvustatud poliitilisi otsuseid. Loodusemees Hendrik Relve pani saalitäie metsaomanikke mõtlema ja kutsus nägema metsa kui tervikut.

Olen ammu oodanud sedalaadi vestlusi ja ka ise selleks valmistunud. Inimesele saab mets lähedaseks üksnes temaga koos elades. Harv kokkupuude võib tekitada küll emotsioone, nii positiivseid (puhas õhk, linnulaul, sisemine rahu) või negatiivseid (lageraielank, võserikud, hävinud seene- või marjakohad), aga sügavam metsa mõistmine tuleb aastatega.

Mets on meie rahva pärimustes ja puud uskumustes. Kui meil seda metsa ees ei oleks, ei tunneks me neid paiku enam koduse maana.

Hendrik Relve võrdles metsa väärtusi mitmekihilise koogiga. Noppisin tema ettekandest üht-teist välja ja kasutan neid oma tekstis.

Alumise kihi moodustavad majanduslikud väärtused, mida saab rahas hinnata. Need on puit, seened-marjad, ravimtaimed, jahiulukid jne.

Järgmise kihi moodustavad mitmekesised loodusväärtused, mille hulka kuuluvad paljude liikide ainuvõimalikud elupaigad, keskkonda parandav toime (hapniku tootmine) jne. Seda juba rahasse panna on oluliselt keerulisem ja vaieldavam kui alumise kihi puhul.

Kolmanda, ülemise ja kõige hõrguma kihi moodustavad metsa sotsiaalsed ja kultuurilised väärtused, mille hulka kuulub metsa tähtsus linnastunud inimese puhkepaigana, vaimse ja füüsilise tervise parandajana, loomeinimeste inspireerijana, rahvuskultuuri kandjana, aga samuti ka tööandjana arvestatavale hulgale inimestest. Ka neile väärtustele on äärmiselt raske anda rahalist hinnangut.

Relve sõnul on see kolmas, ülemine, kõige õhulisem kiht koogist kõige väärtuslikum ja eestlasele kui rahvusele vahest kõige tähtsam.

Oma mõtetes kujutan ette, et kihiline kook vajub ju kokku, kui alumine kiht õõnsaks uuristada ehk teisisõnu – arutult suure koguse puidu metsast välja raiumist (metsamajandajad, metsatööstus) või ulukite populatsioonide kriitilise piirini viimist (jahindus). Teises kihis, mis on alumisega tugevalt ühenduses, kaovad või halvenevad liikide elupaigad. Kolmanda, ülemise kihi väärtuste tarbijad alustavad ilmselgelt aktsioone alumises kihis maiustajate vastu. Üht-teist on juba toimumas (protest palgipõletamise vastu Eesti Energia elektrijaamade ahjudes, metsanduse arengukava kriitika jne).

Kuni ühiskond on jätkuvalt killustunud erinevateks üksteisest isoleeritud huvirühmadeks (riigimetsandus, erametsandus, metsatööstus, looduskaitsjad, metsas puhkajad) ja riigis pole näha neid ühendavat või ülest jõudu, on oht, et kihiline kook, millega Hendrik Relve metsa väärtust võrdles, ei taha koos püsida. Kui iga metsaomanik oleks oma metsa säästlik majandaja, aga samaaegselt ka loodusväärtuste ja kultuuripärandi vabatahtlik hoidja, siis saaksid järgnevad põlvkonnad koogi kõiki kihte võrdselt maitsta.

Jäta vastus