Blogi avalehel

Hommikune jahiaeg.

September 5th, 2011

Kell on 9 hommikul, tulen rabast kodu poole. Nii võimas udu, nagu olin lootnud, jäi päikesetõusu ajal nägemata, aga parajalt udune oli ikkagi. Hiiglama mõnus on seal üksinda käia. Sookured tuututasid kusagil kaugemal, tedred kudrutasid ja rabametsast kostis paar korda põdrapulli häälitsus. Pulmaaja ettevalmistus käib. Pardid tõusid pladinal rabajärvelt lendu.

Sõidan aeglaselt metsateed, lootes mõnda elukat näha. Teen peatuse metsatiigi ääres ja oma ettevaatamatuse tõttu ajan seal puutüükalt lendu ühe röövlinnu. Lennusuunalt hakkavad kostma võsalõikurite hääled ja lind pöörab tagasi. Lennupildi ja pika saba järgi rohkem kanakulli kui hiireviu moodi. Rohkem ma teda ei näe.

Vasakul on vana mets, paremal võsa. Otse minu eest tuleb madallennul latvade vahelt hommikune jahiline ja maandub üle tee lepaoksale. Lasen mõlemad autoklaasid alla ja peatun. Mina olen varjus, lind oksal päikese käes. Seisev auto ei tohiks kuigi suurt ohtu kujutada, kui hommikune jaht tahab pidamist ja kõht on tühi.



Nii lähedale pole mind hiireviu varem kunagi lasknud, vahemaa 50-60 meetrit. Jah, tõepoolest, autoga võid temast päris lähedalt mööda sõita, aga niipea, kui seisma jääd, on hiireviu läinud. Ma oskan ära tunda konnakotkaste noorlinnu tunnuseid, aga hiireviu omasid mitte kuigi kindlalt. Siiski tundub, et see hommikune jahiline on noor ja kogenematu, seetõttu vähem kartlik kui vanalinnud.

Minugi hommikune „jahilkäik“ ei läinud tühja. Kodus ootasid kartulivaod ja muud tööd.

2 vastus “Hommikune jahiaeg.”

  1. Tiiu:

    Oi kui vahvad pildid! Ja lood veel toredamad! Aitäh!

  2. Leili metsalood » Blog Archive » Pesapuu kesk lageraielanki.:

    […] Pilte ühest noorest hiireviust leiab minu blogi postitusest 5. septembril 2011. […]

Jäta vastus