Blogi avalehel

Hooldustööd ei saa teistele usaldada.

September 28th, 2011

Jõudsin kuusetaimede hooldamise järjega kõige pisemateni, sel kevadel istutatud puukesteni. Vaat see on alles täppistöö! Vihm muutis prilliklaasid märjaks ja nähtavuse halvaks, seepärast tulin enne plaanitud aega ära. Pean mõneks päevaks lõikuri kõrvale tõstma ja enne käsitsi kõik taimed üles otsima. Lepavõsa on selles kohas vähem kui vanemate taimede juures, aga rohtu jälle rohkem.

Kevadel istutatud kuusetaimed on suvega hästi kasvanud. Nad on erksat tumerohelist värvi ja ladvast umbes 10 cm juurde võtnud. Esiotsa suutsin küll tähelepanelik olla ja hoiduda taimede vigastamisest. Kindluse mõttes peab siiski jalaga enne niitmist rohtu eemale lükkama. Seepärast otsustasin vahepeal kogu langi enne läbi käia ja alles siis lõikuriga tagasi tulla.

Tööd tehes mõtlen sageli neile, kes sedasama kultuuride hooldust igapäevaselt teevad ja sellega palgaraha teenivad. Kuigi olen ise ka üle 10 aasta seda sügiseti pidevalt teinud, tekib ikkagi küsimusi, kuidas saaks kergemini või kiiremini. Milliseid töövõtteid kasutatakse jne. Kindel on see, et võsa ei tohi kasvama jätta, muidu on järgmisel aastal veelgi keerulisem hooldada.

Tean, et korraldatakse noorendike hooldamise õppepäevi, aga võiks olla ka praktiliste töövõtete õppimine vilunud kultuurihooldajate juures. Omalt poolt arvan, et oluline on ka istutamise süsteem, kvaliteet ja taimede vanus. Kas panna taimed ridadesse või läbisegi? Ridade hooldamine on selles mõttes lihtsam, et leiab väiksed taimed kergemini üles. Puude korrapäratu paiknemine aga on ilusam, looduslikum, samas hooldajale tülikam.

Õppelehes „Sinu Mets“ toonitab Eda Tetlov kevadel istutatud taimede hooldamise tähtsust. Õrnad puukesed ei tohi talveks rohu alla jääda, kuhu omakorda paks lumi peale sajab, taimed maadligi kõveraks vajutab või hoopistükkis hukutab. Eks ma siis pingutangi, et kõik, kes kasvama pandud, ka ületalve elaks ja tulevikus metsaks kasvaks.

Üks vastus “Hooldustööd ei saa teistele usaldada.”

  1. M.Vesi:

    veneajal hooldati kultuure kaks korda suve jooksul (vähemalt paberi järgi). see välistab et rohi liiga suureks kasvab ja taimi enam ei näe.
    praegu on tegelikult hein juba sügiilmade tõttu palju vähem lopsakas kui suvel ning üdljuhul näeb kuusetaime ära.
    ka on kevadel istutades võimalik suuremad taimed panna rohkem kamardunud kohta, väiksemad samblasemale alale.

Jäta vastus