Blogi avalehel

Toetusraha metsale tekitab paksu verd.

November 14th, 2011

Laupäevases Postimees Online’s oli palju õelaid kommentaare loole, milles kirjutati, et metsaomanikud saavad miljoneid eurosid metsanduslikke toetusi.

Hakkasin mõtlema, et millest küll selline vaenulikkus. Kommenteerijad nimetasid metsaomanikke rikkuriteks ja ahnitsejateks. Pealegi pidavat metsaomanikud maksudest kõrvale hiilima ja rahva arvelt neid toetusi saama. Ja et tavaline palgatööline ei suudakski endale metsamaad osta. Tundus muidugi, et kirjutajad olid kibestunud õelutsejad, keda poleks mõtet tähele panna.

Aga turri ajas ikkagi ning pani mõtlema. Küsides, kui palju meil üldse erametsaomanikke on, arvan kusagilt meelde jäänud hinnangute järgi neid olevat umbes 5% elanikkonnast. Nende hulgas on peale talumetsaomanike ka metsa- ja kinnisvarafirmad. Seda on tõepoolest vähe ja pole siis midagi imestada, et enamus lehelugejatest metsast suurt midagi ei tea. Ainus asi, mis kõigile silma ja jalgu jääb, ongi metsade raie, ja seepärast ollaksegi valmis kõiki metsaomanikke ahnuses ja loodusega halvas ümberkäimises süüdistama. Nüüd võeti metsanduslikud toetused hambusse.

Sain just vormistatud oma järjekordse toetusetaotluse. Nii et olen ka süüdi. Süüdi selles, et olen suure hulga metsataimi kasvama pannud ja neid igal aastal hooldanud, kaitsnud ja poputanud. Süüdi selles, et pole maha müünud oma esivanemate põliseid maid ja endiselt maale elama jäänud. Süüdi selles, et minugi süda valutab metsade tuleviku pärast.

Tahaksin neile, kes metsaomanike kallal hambaid teritavad, selgeks teha, mille eest toetusi üldse võimalik taotleda on, milliste seaduste järgi neid määratakse on ja kust tuleb raha, mis toetustena välja makstakse. Postimehe loos jutuks olnud miljonid on 75% ulatuses Euroopa Liidult, ülejäänud osa oma riigi eelarvest. Tahaksin kadedatele selgitada, et toetuse saamiseks peab enne metsaomanik ise töö ära tegema ja et toetused on mõeldud metsa väärtuse tõstmiseks, metsakasvatuseks, hooldamiseks. Need tööd on oluliselt kulukamad kui loodetavate toetustena võidakse välja maksta. Siin aga pole mul mõtet edasi kirjutada, sest need, kes asjaga kursis pole, minu blogi nagunii ei loe.

11 vastus “Toetusraha metsale tekitab paksu verd.”

  1. Pooldan igati:

    Mina ei kurda ja ei hala, ei süüdista ega materda. Igati lugupidamist väärt ettevõtmine ja soovin jõudu tööle. Küll aga soovin, et kunagi lõpetatakse ära see toetuste jagamine iga asja eest. Ma olen pigem nõus maksma iga asja eest õiglast hinda, kui et kaudselt läbi peidetud maksude ja ‘euro’rahade. See eraldab terad sõkaldest ja töökam saab ka väärilist tasu. Praegu aga petavad mõned ‘põllu-metsa ja muud mehed’ riigilt (rahvalt) toetusi välja ja see heidab varju ka kõigile teistele, kellest enamus on kahtlemata töökad ja ausad inimesed.

  2. mat:

    Leili, eks metsaomanikud saagu nüüd sedasama tunda, kui jahimehi rikkuriteks jne. peeti.
    kord on nende käes, kas on magus?

  3. k.:

    Kurb on näha, et muidu igati toredasse blogisse on mingi juhmakas kommenteerima sattunud. Eks metsanduses on toestustega täpselt samuti nagu igal pool mujal – libeda jutuga sulidel õnnestub tihti raha välja petta ja juhtub ka sedagi, et aus inimene jääb ilma. Pole muud abi, kui oma tutvusringkonnas sulisid mitte tolereerida.

    Aga Leili võiks lahti kirjutada küll, kuidas ja milleks toetusi taodelda ning mis on tegelik töö ja kulu. Ja kuidas üldse oma metsa eest hoolt kanda. Mul on metsa küll vaid 2 ha aga käin siit huviga lugemas.

  4. Taluomanik:

    Tere.

    Ostsime kevadeöl vana talu koos nii nimetatud metsaga, kokku peaaegu 2 ha. Tahaks paluda võimalusel kirjutada, kuidas oma metsa eest hoolda kanda. Meie mets lausa karjub appi… .

  5. Leili:

    Taluomanikule.
    Ega niisama, kui teie metsa pole näinud, ei saagi mingeid õpetusi jagada. Soovitan otsida erametsanduse konsulendi ja paluda tal kohale vaatama tulla. Konsulendi teenus on üldiselt tasuta, sõltuvalt tundide arvust, mis konsultatsioonile kulub. Konsulentide nimekirja ja kontaktandmed leiab portaalist eramets.ee. Teema alt – nõustamine. Igas piirkonnas tegutseb mitu konsulenti ja vastavalt sellele saab valida.

    Üldisem soovitus oleks aga kõigepealt ise oma metsa olukorraga põhjalikult tutvuda ja südame järgi otsustada, mis metsale kõige parem on. Millised puud seal kasvavad, kas on vaja risu ja võsa koristada, midagi juurde istutada jne. Lageraie olgu üldjuhul see viimane, äärmuslik abinõu. Siis ju metsa enam polegi ja uus kasvab oi-kui-kaua aastaid. Tavaliselt tuleb mõistmine alles siis, kui mets on n-ö omaks saanud. Just samamoodi kui koduõu, hooned, lemmikloomad, pereliikmed. Teil on ilmselt alles selle poole aastaga käsil tutvumise periood.
    Soovin jõudu ja tarkust!

  6. Leida:

    Ka mina olen metsaomanik. Olen ka toetusi küsinud ja saanud. Ja sellest hoolimata on need toetused minu arust perverssus ja ebaõiglus. Süsteem on nagu vene ajal: põlgusväärne ja ebaõiglane – lihttöölised töötavad ja maksavad makse selleks et maksta peale metsaomanikele, kes kinnisvara omanikena on kahtlemata keskmisest jõukamad. Lisaks sellele elavad neist maksudest ära lugematud bürokraadid, neile minev summa on metsaomanikeni jõudvast summast ilmselt veelgi suurem. Ja nagu vene ajal oli targem Moskvast see fond ja limiit välja ajada, sest süsteemi muuta polnud võimalik, nii ka nüüd. Olen siga, küsin toetust, sest küsimata jätmine süsteemi ei muuda. Mõni teine siga saab selle raha, mitte arst või õpetaja.

    Kallis Leili, Euroopa Liidu raha on ka lõppkokkuvõttes tööorjade higi, vere ja kannatustega teenitud.
    Tasuta lõunaid ei ole. Sinu metsatoetuse arvelt jäävad kellelgi vähiravimid ostmata.

  7. Taluomanik:

    Tänan kiire vastuse eest.

    Meie mets näeb välja nagu muinasjutus peab nõiamets väljanägema – tormimurru tumedat tüvesid täis, kasvavad peamiselt leppad, toomingas ning miski pärast mustasõstra põõsad, mis on juba ammu kängunud. Pinnas on soostunud, kuna drenaazkraavide ääred on varisenud ja kokkukasvanud. Kuna õues pole praegu midagi suurt teha, alustasime metsa risust ja võsust koristamist. Juba näeb, et metsa kordategemine võtab palju aega ja jõudu, sest see on kõigepealt füüsiline, raske töö, mida võib vaid käega teha mingi tehnika siin ei aita peale saagi ja kirvet.

    Teil on õigus – kui teha lagiraiet, siis tekib lausa kõrb ning seda me küll ei taha.
    Ise ole linnainimene, kuid eelistan ikka vaikust ja olen looduse fänn. Loodan, et saame hakkama.
    Tänan Teid info eest, sest spetsialistide toetust ja abi läheb ikka vaja.

  8. Patser:

    Ka mina olen metsaomanik. Olen kasvava metsa raieõigust võõrandanud ja selle pealt tulumaksu maksnud. Olen ka toetuseid küsinud ja saanud. Seejuures on tulumaksuna makstud summa ca 10 korda suurem kui toetustena tagasi saadud summa.

    Kõik ümberjagamise-süsteemid on kellegi jaoks ebaõiglased. Isiklikult peaks õiglaseks minimaalse sekkumisega süsteemi kus minu metsast saadavat tulu ei maksustata, ja minu metsa jaoks tehtavaid kulusid ei kompenseerita.

  9. Valli:

    Mis rääkida õiglusest. Alustagem sellest. Maa/kinnistu on minu aga iga aasta pean maksma maamaksu ja mitte vähe.

  10. Metsamees:

    Endal ei ole midagi selle vastu, et talunik saab toetust, aga ma ei saa aru miks peab riik toetama suuri metsafirmasid. Nende eesmärk on teenida omanikule kasumit, miks peab meie kõigi raha eest toetama kasumile orienteeritud ettevõtteid. Töötan ühes metsafirmas ja tean millest räägin, kõik käib toetustega, neid taotletakse nii palju kui võimalik ja tänu sellele saab jälle uhke särava auto osta. Kogu see toetuste süsteem on jabur, saan aru et talunik oma 20-30 hektariga vajab toetust aga firmad oma tuhandete hektaritega???

  11. Taluomanikule:

    Niiskel maal suurendab puude raie niiskuse taset veelgi. Niiskel maal kõdu ei lagune, toitaineid ei teki, puujuured jäävad pinna lähedale ning sügavamalt toitaineid kätte ei saa. Kõigepealt peaks kraavid jooksma lasta. Seejärel puhastada metsalune ja istutada kasetaimi ning hiljem kuuski. Kased on suure veetarbega ning niiskel maal parandavad veerežiimi. Kask ja kuusk kasvavad koos hästi.

Jäta vastus