Blogi avalehel

Lumes müttajad

January 20th, 2012

Kimasin piki põllurada metsa poole, lumi tuiskas üle autokatuse. Läbi sain! Noorendiku hooldusmehe autojäljed olid enne ees ja lumme seekord kinni ei jäänud. Eile käisin teises metsas, jõe ääres, ja pidin hoolega ning ühtlaselt gaasi vajutama, et auto nina lumest läbi suudaks murda. Pärast läinudöist sadu aga ilmselt sinna enam autoga asja pole, kui just ekstreemsusi ja kaevetöid taga ei igatse.

Noorendiku hooldemees töötab muudkui edasi – tema on proff ja metsatöö karmide oludega harjunud. Tänasega saab tal umbes 4 ha noorendikku tehtud. Ütles, et praegune lumi on köömes, võrreldes eelmise talvega, kui riigimetsas sama tööd tegi. Küsis, kas olen rahul, et mõned kännud jäävad natuke kõrgemad, kui palja maaga tehes tuleksid. Niigi laseb ta võsasae kettaga lausa lume alt, pimesi. Õnneks pole veel kivisse põrutanud.

Minu meelest on lund juba liiga palju, igal öösel tuleb aina juurde. Hommikuti kulub lumelükkamisele mõttetult palju aega. Jalgsi sumbates ulatub metsas lumi poolde säärde, kõik on alles kokku vajumata ja kohev, seda eriti noorendikes, kus põõsaid ja kuluheina. Hädasti oleks paari sulailma koos vihmaga vaja, et lumi kahaneks.

Pilves ilmaga ei saa lumisest maastikust õiget naudingut – ühtlaselt hall-valge on kõik. Pildistasin üht hooldatud kuusenoorendikku. Ilus mets kasvamas, kas pole!

Jäta vastus