Blogi avalehel

Enne raudkulli tulekut

January 22nd, 2012

Siit-sealt on kuulda, et sel talvel olevat väikelinde tavapärasest vähem. Olen seda märganud ka metsas liikudes. Samas ei saa liigirohkuse ja arvukuse üle nuriseda kodu juures, kus külmade saabumisest alates neile toidulauda katan. Meie õu asub päris metsa ääres, seega liigub õues igasuguseid tiivulisi – väikseid värvulisi, varesid, harakaid ja täna ka üks raudkull.

Loomulikult on kõige rohkem rasvatihaseid, natuke soo- ja põhjatihast, paar sinitihast ja vahel harva üks tutt-tihane. Alati on kohal ka mõned puukoristajad. Jaanuarikuust lisandusid leevikesed ja viimasel ajal rohevindid.

Rohevindid saabuvad hulgakesi. Algul passivad kusagil puu otsas, siis laskuvad üheskoos toidumaja juurde. Üks isaslind on õige võimuka käitumisega. Istub üksinda toidumajas keset seemnehunnikut ega lase kedagi lähedale. Ise ei söö, ainult passib ja ähvardab lähenejaid. Mõtlen siis, et nii nagu inimeste, nii on ka lindude seas igat sorti isendeid 🙂

Rohevindi sulestik on päris värviline. Isaslinnul on tiival erekollane pikitriip, kõhualune ilus roheline, nagu sel linnul, kes profiilis poseeris. Emaslinnud ja noored on värvilt tagasihoidlikumad, hallikasrohelised. Vindi nokk on jäme ja sellega ta jahvatab sihvkasid, nagu kunagi teadsime naaberriigi rahvast külatänava pingil istudes tegevat. Ühest suunurgast lendavad tühjad kestad välja ja tuum neelatakse alla. Samamoodi jahvatavad seemneid ka leevikesed. Tihased, kel pole tugevat nokka, toksivad seemnel kesta katki ja saavad sel moel toitva sisu kätte.

Seisin õues, kui ühel hetkel tuhises mul madalalt üle peal üks pika sabaga röövel – raudkull. Otsejoones kirsipuu okste vahelt läbi ja vuhinal kuuseheki taha. Pisikeste õnneks keegi talle ette ei jäänud ja raudkull jäi saagita. Küllap üritab kull seda rünnakut mõnel teisel ajal uuesti korrata, sest tema on lihatoiduline ja nälg ajab jahile.

Jäta vastus