Blogi avalehel

Kiivitajad saabusid

March 23rd, 2012

Nüüd siis jõudsid kiivitajad ka sisemaale. Kui metsa sõitsin, kostis põllult kiivitajatele iseloomulikke häälitsusi. Peatusin ja vaatasin. Põllu kohal lehvitas heledaid tiibu umbes kümmekond kevadlindu.

Lumi on üleöö jõudsalt kahanenud ja paljast maad on nii palju, et kiivitajatel õnnestub üht-teist nokka leida. Õhtu eel, kui tagasi sõitsin, nägin ja kuulsin sama põllu kohal ka lõokesi. Tee kõrval teisel põllul hakkab sulavesi kogunema ja kui seal parajad „järved“ tekivad, siis on oodata peatuma tulevaid luiki. Vähemalt nii on igal kevadel olnud.

Sookurgi veel pole näinud ega kuulnud, ehkki olin terve päeva põllu ääres tööl. Üks hiireviu tegi küll häält. Pärast talvituvale sookurele kaasaelamist on need linnud minu jaoks sel aastal eriti oodatud. Loomulikult mõtlen meie talvitujale ja tahaksin uskuda, et äkki tunnen ta teiste seast siis ära, kui kurgede lendu juhtuksin nägema.

Päev möödus jätkuvalt võsa lõigates ja uusi puid-põõsaid avastades. Rookisin toomingavõsast lagedale kolm ilusat lodjapuupõõsast. Leidsin ka ühe suure elujõulise õunapuu. Tal olid teravad ogad okste küljes, aga ainult selle järgi pole võimalik määrata, kas tegu on metsikult kasvama läinud aedõunapuuga või on ta metsõunapuu. Peab lehte minemise ära ootama või sügisel ubinaid uurima. Teatavasti on õunapuu Aasta Puu 2012 ja metsõunapuu on looduskaitse all.

5 vastus “Kiivitajad saabusid”

  1. Heli:

    Hommikune jalutuskäik loodusesse !
    Nii olen mõttes ristinud siit eest leitud kirjutised. Meie võsukese lasteaia tee on 11km pikk ja sellel teel kohtume (küll läbi auto akna vaadates) lindude, loomade ja endalt talvekasukat eemaldava loodusega. Ühte kiivitajat oleme kohanud just oma igapäevastel sõitudel lasteaeda. Ta seisab vääramatult ühes paigas maantee ääres asvaldi serval.Ju soojendab seal oma jalgu.Ja seda juba paar nädalat. Paaril viimasel päeval pole seda teed läbinud. Võib-olla on nüüd lisandunud uusi liigikaaslasi.
    Koduaiast on pea täielikult kadunud meie linnusöökla rasvatihased ja asendunud rohevintidega. Nemad maiustavad rapsi seemnetega,mida oleme terve talve maha saputanud ja mis nüüd lume alt välja sulavad.Rohevintide rännak pole veel lõppenud, sest nad suunduvad peale toitumispeatust edasi põhjapoole. Eelmisel suvel siiski üks paar tegi pesa meie aeda. Veel on meile truuks jäänud ka varblased – neid on kokku u 30 ringis, kuigi meie aias pesitseb neist ligikaudu 4-5. Sookurgede tervitushüüdu seni pole juhtunud veel kuulma.

  2. nõutu:

    Kuhu on jäänud kuldnokk? Mäletan,et aastaid tagasi tuli kldnokk juba 5.märtsi paiku.

  3. Heli:

    Sookurg kohal !

    Siiski, just täna ta tervitas oma ürgse hõikumisega!Naabrite juures askeldasid juba ka kuldnokapaar pesakasti ümber. Pea nad ka meie puure ei asusta. Lõokesed lõõritavad samuti kirglikku viit kõrgel taevas. Oodata on veel iga aastane kurepaar. Kevadine lindude laulupidu on alanud…Aiatööd samuti,esialgu küll kasvuhoonetes. Lumi aihtub , nagu vaht. Järge ootavad viljapuud ja marjapõõsad, et neile tehtaks värskenduslõikus. jne,jne…

  4. Leili:

    Heli, kas seesama talvine hoolealune hõikas? Kui nii oli, siis oli küll rõõmus kevadpäev!

    Ma oli täna päris pikalt kahes kohas väljade vahel passimas, kuulasin lõokesi ja vaatasin kiivitajaid, aga salamisi ootasin ikka sookurgi. Käisin ka sünnikodu juures, kus avarad põllud kahel pool teed ja kuhu nad samuti igal kevadel maha tulevad – aga ei olnud sealgi peale lõokeste kedagi. Külamees oli linavästrikku näinud, aga minul ei olnud ka seda õnne.Vana lauda müüride juures, kus mu puuriidad kuivavad, tuleb alati üks linavästriku paar. Seal elab ka kivitäks, aga tema on hilisem tulija.
    Ise mõtlesin, et külm loodetuul vist pidurdas tänast rändurite liikumist, ehkki põllud on peaaegu paljad, veeloike kõik kohad täis, jõgi ja ojad uputavad. Ei pääsenud enam sinnagi, kus eelmistel päevadel võsa lõikasin. Kodus aga on paks lumi aiamaal ja hanged ukse ees. Mets ja suured pargipuud varjavad siin tuult ja päikest ning sulamisega läheb rohkem aega kui lagedal.

  5. Heli:

    Jutt jumala õige,et koduaias on paks lumi maas…Meil samuti. Karja ja heinamaad tükalapa lumest lagedad.Paar päeva lendavad üle katuse tohutu suured haneparved. Juba käivad nad end orase peal turgutamas, et siis mõne nädala pärast edasi lennata. Ööbivad rabas Leva järve ääres, meilt linnulennul u 1km kaugusel. Sama toimub sügisel enne lõunasse suundumist. Huvitaval kombel kattub kurgede, hanede ja luikede lennurada täpselt raudsete” lindude” lennuteega – ikka üle meie peade.
    Mis puutub minu hoolealusesse, siis see oli toonekure noorsand, keda ma ei suuda enam teiste seas tuvastada. Sellegi poolest pole meie kurepesa kuuse ladvas ühelgi aastal tühi olnud.Vahel on selle asustamise päras kevadeti lausa verd valatud, mis on üpris tülgastav vaatepilt.
    Metsatööde asemel tatsan kasvuhoonete vahet, et sealset pinnast ettevalmistada tomati ja paprika istutamiseks. Esialgu on taimed alles pikeerimise ootel.Esimese saagina loodan kasvuhoonest välja meelitada redise ja salati, kes siis hiljem kasvuruumi loovutavad eelnimetatutele.
    Tänase maheda vihmasaju ees taandub lumi kenasti. Homseks pakub ilmajaam veel tugevamat sadu. Siis saab peenramaa lumekoormast vabaks ja üsna varsti saan oma kuuseseemned maha saputada.
    Jõudu kevadtöödeks sinnapoolegi !

Jäta vastus