Blogi avalehel

Metsalaulikud

April 18th, 2012

Hallpearähn laulmas.

Vahepeal on olnud muid tegemisi ja metsalugusid pole kirjutanud. Ehkki olen iga päev väikse tiiru metsas käinud, et linde vaadata-kuulata ja uusi saabujaid näha, siis päris tööd tegin alles täna – lõikasin mõne tunni võsa.

Minu kaaslaseks oli kogu aeg üks musträstas, kes vahetpidamata laulis. Kõlav ja vali laul koosnes erinevas rütmis ja erineva viisiga jupikestest, igaüht esitas laulja kaks korda. Siis võttis uue viisi ja kordas seda jälle kaks korda. Variatsioone oli kindlasti kümmekond või rohkemgi. Kas kõik oli musträsta enda looming või kasutas ta ka teiste laululindude viise, pole oluline. Igatahes esitus oli suurepärane ja emotsionaalne. Saaks eurovisioonil kõrge koha 🙂

Pühapäeval oli ilus ilm ja siis nägin ka äsja saabunud väike-konnakotkast õhus tiirutamas ja lühikesi kutsehäälitsusi tegemas. Kaaslast polnud näha. Paaril viimasel päeval pole õiget ilma enam olnud, mil soojad õhuvoolud kotkast kõrgele kannaksid. Küllap seepärast ma teda lageda välja kohal ka pole näinud, hoiab metsas puude varju.

Riigimetsa langil suure haava otsast kostis hallpearähni valju hüüdu. Leidsin hääle suunas liikudes linnu kõrgelt ladvaoksalt üles. Samblarohelist värvi pika nokaga rähni peetakse mõnikord ekslikult roherähniks, keda võib kohata meie saartel, kuid mandri-Eestis oleks ta suur haruldus. Siin elutsevad või rändavad läbi enamasti vaid hallpearähnid. Talvel võib neid kohata ka lindude söögimajade juures rasvapalle või pekki söömas. Aga hääl, kevadine kutsehüüd, on neil võimas, kostab mitmesaja meetri kaugusele.

Jäta vastus